.. kui kogu üritus ühe sõnaga kokku võtta.
Päev algas ülestõusuga kell 5 ja eribussiga jõudsin stardipaika kella 7.30 paiku, ehk siis 1:30 h enne jooksu.
Aea oli piidavalt, et maksta jooksu ja jalachippi eest ja saada vajalikud stardimaterjalid suures kotis. Lisaks vajalikele asjadele ja reklaamile oli kotis veel shampoon, niisked salfakad, vanni pusistatav meresool, spets jalakreem, ja powerbar.
Kui kõik asjad korras, siis riiete vahetus ( riietus oli lühike, kaade võis olla 14C ligi.)
Hankisin jooksu tarbeks joogipudeli ja hoidja, et ei tekkiks vedelikupuudust, kuid unuse peaga unustasin pudelivöö ööbimiskohta. Tagasi vaadates oleks sellest vaid tüli olnud.
Stardipaigas sai visata oma ülejääva davaari UPS kullerauto peale, mis viis selle finišisse.
Enne starti jõin piisavalt vedelikku, et ei tekiks dehüdratsiooni, mis tagasi vaadates ei olnudki kõige parem mõte, sest suht madala temp tõttu oli vedelikukaotus väike ja "reisi" jooksul tuli võtta ette 2-3 metsapeatust.
Paljudel oli sama probleem. Ka naistel. Nii palju uppitavaid pepude merd enne starti uhkes kuusemetsas, ega rajal, ei olnud minu silm enne kohanud.
Nägin jooksmas ka ühte meest militaarrõivastuses, seljakoti ja kahe koeraga (http://www.papa-uwe.de/). Samuti oli koertega jooksjaid veel teisigi. Kahjuks ei näinud kuidas koerad powerbare, banaani või õuna manustasid:)
Niisiis jooksust endast
Võtsin endale salamisi plaaniks joosta maratoni osa ära 5 tunniga või natuke alla selle. Kõik oli ok, kuni 13 km, kus langustel hakkas veidi põlv tunda andma.
Karmimad tõusud üritasin kõndides üles minna. Seda taktikat kasutasid suurem osa jooksjaid. Sest ajavõit üles sörkides oleks olnud minimaalne.
Kõik oli korras kuni 21 kilomeetrini, kus valu muutus juba raskesti väljakannatavaks, ning tuli Doktori juurest läbi hüpata ja põlve siduda. Mainima peaks seda, et edestasin 20 km juures 5 h graafikut ca 18 minutiga.
23 km hakkasin juba harrastama kiirkõndi, sest joosta polnud lihtsalt võimalik.
25 peal tekkis isegi väike loobumismõte, kuid olin endale lubanud, et lõpetan, olgu aeg mis tahes. Vaimselt kõige raskem oli vaadata möödumas neid, kellest sa olid mõningad kilomeetrid varem kätte saanud.
Sellise jukerdamise peale kaotasin umbes 3 min/ km. St. seda, et suutsin olla 5h tempos kuni pea 31-33 km. Käisin veel 2 korral arstide juures põlve mudimas, sidumas, ja külma spreid peale laskmas.
Viimase 7 km taktika oli järgmine, kui teised kõndisid mäkke, siis mina üritasin jooksusammu teha ja joosta, kuna realiseerimata powerit oli kõvasti sees.
Laugel maal ja laskumisel mindi aga minust mööda, kuna mäest alla pidin ma tegema väga aeglast kõndimissammu. Laugel maal kiirkõndi.
Huvitav oli see, et sellise taktikaga suutisn viimased kilomeetrid kaasvõitlejatega täpselt sama tempot hoida.
Söögi/joogi punktides võtsin vaid banaani,õuna, sidrunit, teed, vett ja leiba. Powergeli vaja ei läinudki.
Lõpu 2 km otsustasin joosta läbi valu. Viimase tõusuga, ehk 900 m peale 90 tõusumeetrit sai kätte ka jooksu pusi rekordi ca 186.
Keskmine pulss 154. Maratoni aeg ca 5:17 h ja lõpuaeg 5:26:30 h
Miks aeg on antud umbes, siis mul on kana kitkuda korraldajatega. Nimelt pole mind lõpuprotokollis kirjas ja hakkan uurima põhjust. Loodan, et ajavõtu chip ikka oli töökorras...@£###! ning olukord on ajutine, mis leiab peagi lahenduse.
Varsti üritan ka üritusest pilte laadida.
cheers
