Pikk aeg möödas viimasest postitusest. Polnud ka vahepeal midagi põletavat kirjutada.
Nüüd on möödus järjekordne maratoni katsumus ja panen kirja tunded , mis mind valdasid.
Nimalt 2 päeva enne maratoni hakkas metsik peavalu ja õhtu järgnes wc potti kallistades ja sellega harmoonias olemises. Enesetunne oli halvemast halvem.
Olin suht kindel, et selleks korraks on sõit sõidetud. Siiski päev enne maratoni oli enesetunne juba parem, igaks petteks ka kraadiklaas alla ja näitas 37,2. Siis läksin võtsin oma stardimaterjalid välja ja lasin
Priidul selja ära teipida ( Suured - suured tänud) , et ennetada seljavalusid sõidu ajal.
Mõtlesin, et otsustan järgmise päeva hommikul või stardis enesetunde järgi, kas lähen rajale või mitte.
Pühapäeval tõustes oli täitsa ok olla. Kraadima ei hakanud, et mitte end närvi ajada.
Võistluspäeva hommikul tuli mõelda riietumisele.
Kuigi meedia pasundas suurest külmast, jäin siiski veidi skeptiliseks, kuna liigutades hakkab ikka soe. Igaks petteks natukene rohkem vatti selga , kui tavaks.
Kuna riietus oli eksperimentaalne ( sellsiel kujul testimata, siis vähe pelgasin, kuid loogika ütles ,et töötab )
Stardis oli ca -22 ,siis Topi ossa läks:
- spordi t-särk
- soe pesu
-fliis ( asendusfliis, kuna õige isendi olin maha unustanud)
- windstopperiga venna suusasärk, mis toimis sõidu ajal ideaalselt.
Alumine osa:
- spordi alukad
-Soe pesu
Õhukesed pikkad jooksuliibukad
-BD suusapüksid.
- Strateegilisse kohta veel "Postimees"
Põsele-ninale teip, pähe õhuke suusamüts, mask ja ette päikeseprillid ja suusasaabastele peale McGyveri teip ja nende sisse soojendusgeel, mis töötas ilusti ca 4 h.Kätte supersoojad suusasõrmikud, mis toimisid samuti väga hästi. Kordagi ei pidanud neid ära võtma ja märjaks saades ei hakanud ka külm.
Eksperimendi korral panin ka pidamist alla koos krundiga ca 9 kihti ja niutasin pidamisala ka 1- 1,5cm ettepoole.
Ainuke, mis vahest külmetas oli pea. Oleks võinuid pähe tõmmata natukene paksema mütsi.
Lippeks läks Swix HF
Pidamine VR35-VR45
Stardikoridoris hoidsin jopet seni, kuni stardini jäi 2-3 min. Oli väga mõnus soe :)
Selle aasta taktika oli mitte end algul kohe kinni tõmmata. St. stardis mitte rabelema hakata ja ridade vahel sõeluda. Kuna eelmisel korral maksis see valusalt kätte. Suutsin teha nii aeglase stardi, et stardijoont ületades oli minu ümber juba 500-1000kond suuremad stardinumbrid. Proovisin võimalikult vähe aega kaotada laskumistel, st sõita neid nii ökonoomselt kui võimalik. Vähe pidurdada ja valida laskumiseks vaba rajaosa. Ka lõpupoole proovisin laskumisetel sõita "omas rajas" ning vältisin tuules sõitu. Tempo oli üllatavalt hea ( võttes arvese inimhulka, mille sees ma olin) ja 13 km märgi juures olin täpeselt tunniga. Hakkas väike hirm, et kas jälle kordub eelmise aasta sõit. Enesetunne oli samas hea ja sõitsin stabiilselt edasi.
Matus, kus ajaks 1:12 h oli nii pikk söögi-joogi järjekord, et otsustasin riskida ja võtta viimasest lauast vaid ühe kiire joogi ja vedada end selle abil Harimäeni välja. Ohtu polnud, sest seljapeal oli veel 0,5l leiget jooki ja 3 geeli. Väga õige mõte oli võtta kaasa joogikott, mida sai ka ühes punktis täidetud.
Matus hakkasin mõtlema, et kui peaksin tempot taluma, siis on isegi 5h alistamine täitsa reaalne. See polnud küll eesmärk omaette, kuid teadmine, et see võimalus on olemas andis jõudu kulgemiseks.TP -s veetsin vähem aega kui eelmisel aastal. Proovisin umbes 2-3 min hakkama saada.
200m enne Harimäe tippu tuli blokk ette, astusin kõrvale ja tarbisin ära esimese geeli ja jõin korralikult peale.
Oleks teadnud, et Harimäe tipuni nii vähe minna, siis võinuks seda teha ka laskumisel liikumise pealt ...
Harimäe TP-s olin 1:46h, Võrreldes eelmise aastaga 2 min kiiremini, mis tundub lõpuaega silmas pidades suht müstiline.
Harimäest peale sõin - jõin korralikult ( peamiselt hapukurk, spordijook ja rosinad)
Suusk toimis hästi ja Kuutse TP-s olin ajaga 2:27h
Kui temp tõusis ca -14 C peale, siis pidamine läks vähe hellamaks, kuid libisemine oli super.
Hea on sõita, kui kohad paranevad stabiilselt ja järjekindlalt. .... ja nii lõpuni välja.
Viimases punktis - Hellenurmes kugistasin sisse viimase geeli ja energiat oli lõpuni.
Viimased 16,4 km peamiselt paaristõukeid. Nendest vahepealsetest jäisetest oludest, mis meil jaanuari kuus valitsesid oli lõpuks kasu.
Seda näitab ka kiirus Palu TP-st Finishisse. 1:10h
Isegi väikene buffer oli olemas, kuid mis see enam tagantjärgi loeb. Olen rahul, et sõitsin targalt ja enesetunne peale maratoni oli ka väga hea.
Järgmisel- ülejärgmisel päeval kerkinud 38,7 palavik polnud küll plaanitud, kuid asi oli seda väärt :) See sai arvatavasti alguse pärast sõitu õues külmetades või vahetustelgis kellegi käest saadud seagripi pisikust.
Mis oli erinevus eelmisest aastast ?
-Esiteks suusajälg.
-Teiseks olid sel aastal olid suuskadeks klassika suusad. 5-6 a vanad Fisher SCS -d. Erinevalt eelmisest aastast, mil sõitsin pidama määritud uisu madhsustega.
- Ja kolmandaks väga mugava kinnitusega kepid.
Lõppaeg: 4:48:30
avg: 169
Max: 191
Elagu Maraton!
