neljapäev, 29. september 2011

Sport on tervisele kahjulik

                                            ( Mustamäehaigla EMO)



Tere tulemast suusa - ja veemaailm.


Üle pika aja sain eelmisel neljapäeval taas hüppeliigese trauma. Sedakorda võrkpalli mängides. Loodan, et 3 on kohtu seadus nagu seda rahvasuu väidab.
Seadsin  kohe peale seda "sammud" traumapunkti.
Kogemus sealgi oli kogemust väärt. Tundsin end nagu pangas või selveri vorstijärjekorras. Ka seal tuli teenindamiseks valida number. Õnneks jõudsin sinna mitte tipptunnil. Ehk, enne seda, kui teised võrkpalli ja korvpalli traumadega inimesed sisse hakkasid voorima - ja neid ei olnud mitte vähe. Kelledel hüppeliigesed, kelledel mokk katki ... jne.
Number käes , küsisin esmalt ratastooli, sest spordikotiga kargamine oli mind ära väsitanud. Tuligi liinitööl teenindajatädike ja tõi mulle rattad ja sõidutas esimese ruumi ette. Esimeses ruumis küsiti , mis mureks (kusjuures tossugi ei pidanud seal ära võtma, sest jalga ei vaadatud ) ja saadeti otsekohe röntgenisse.
 Peale seda aga numbri järgi järgmise ukse taha ootama taas oma järjekorra numbrit, kus seisis laes telekas, kus jooksid numbrid, kes sissetulevad patsiendid ja kes otsustusruumi minejad. Seadsin end rahulikult sisse ootama oma korda.
(oma hetke ootamas ..)

Õnneks kutsuti mind enne järjekorra nr kättetulemist. Murdu, ega mõra pole -JESS.
Rebestus, mida ma isegi oletasin. 
Küsisin, et kas karku saaks laenutada või külma peale ..? Kargu vastus oli - ei, ja külma kohta ei kõssatud sõnagi. Anti paber kätte, jalga ei puudutatud sõrmeotsagagi, ning hüüti järgmine palun. 
Fuajees aega parajaks tehes, jalg spordikoti peal, tuli minu juurde arvatavasti koristajatädi ja küsis, " kas te noorhärra normaalselt ei võiks istuda?" "No tule taevas appi !! " 

Täpselt nädal hiljem ...

Õige tegutsemine trauma algfaasis ( puhkus, pidev külm ja kreemid) on olnud super.
Ühe kargu viskasin juba paar päeva tagasi nurka, teisega loodan teha seda mõne päeva pärast. Siis jääb ainsaks "abivahendiks" ortoos.
Raske on aga olla miskit tegemata ja lihtsalt vegeteerida. Otsustasin teha natukene hingele ja vaimule, ehk peale rattatrenaööri teine asi, mis on varsti lubatud -Ujumine Viimsis. Tegin erinevaid harjutusi  ja ujumislauaga ujumisliigutusi 45min. Mõnus oli. 
Homsest magnetravi ja loodan, et seekord saan kiiremini jala alla.

PS, paar fakti hüppeliigese trauma kohta.
  • Tervelt 40 - 45% spordivigastustest on hüppeliigese vigastused
  • 85% hüppeliigese vigastustest on sideme vigastused
  • 85% sidemevigastustest on lateraalse sidemekompleksi vigastused
  • 50% lateraalsete sidemete spordivigastustest on korvpalluritel
  • Jalgrattur, uisutaja - harva
Siit võib järeldada, millised spordialad on kõige " tervislikumad"

Miks aga mõned inimesed aina vigastavad oma ühte ja sama hüppeliigest ?
• Enamasti puuduliku rehabilitatsiooni, aga kõige enam  siiski puuduliku neuromuskulaarse treeningu tõttu
• See tähendab, et ta ei treeni oma keha tundma -kuidas käitub hüppeliiges ja pöid liikumisel
• Seega uus vigastus toimub seetõttu, et aju registreerib vääralt keha asendit
• Mehaaniline ebastabiilsus asendub funktsionaalse ebastabiilsusega
• Funktsionaalne ebastabiilsus on kõige sagedasem  jääknäht peale akuutset ( ja kroonilist) hüppeliigese
sidemete vigastust.
( Andmed : Toomas Saluse)





teisipäev, 20. september 2011

Sügisjooks -TEHTUD

Teen siis väikse kokkuvõtte toimunust.


Erilisi plaane mul jooksurajale minnes ei olnud. Salamisi mõtlesin, et kui jookseks 2 h läbi oleksin väga rahul.Iga sekund alla selle super.
Ainuke asi, mis oli küsimärk , olid uued käimad. Aga need töötasid suurepäraselt . Ei villidele - Ei põlve valule.
Plaan oli alustada lahti jooksuga esimesed km 6min/km , edasi siis kiirenevas tempos.
Käis Stardipauk ja kõik tormasid rajale nagu miski oleks neid taga ajanud. Startides 400-500 grupist mõtlesin, et loogiline oleks, et ka teised jooksevad samas tempos nagu mina - kuid ei. 
Pidev möödajooksmine esimestel kilomeetritel tundus kummaline, kuna enesetunne ja pulss ütles mullegi, et kiirus on vist veidi kiirem , kui plaanitud 6min km peale.
See sai kinnitust, kui Russalka juures 3 km tähise juures vaatasin kella ja see näitas 16:20., mis teeb 5:20km. Way too fast. Tundus nagu oleks tegu sprindiga :) Aga ikka mööduti minust. Küll juba vähem jooksusõpru kuid siiski. Mõtlesin,et mis siis ikka. 
Üritan joosta nii nagu jõuan ja kui ei jõua lõpuni välja vedada, siis ei jõua. 
Olgu öeldud, et väga meeldis mulle korral korralduse poole pealt joogipunktide küllus. Iga 3 km tagant väike tops jooki ja teine krae vahele . "Respect" korraldajad. 
Meriväljal 10km aeg 52:26. Koht 415.
 Siis oli teada, et isegi kui pean tempot lõpus alla võtma, siis peaksin tulema 2 h sisse ära. Kahmasin tagataskust oma ainukese kaasavõetud geeli, et jõudu juurde ammutada, kuid kurvastuseks oli üle poole pruunist mögast välja jooksnud ja ilus kollane särk oli tagant nagu selline nagu oleksin kiiresti Pirita kõrgete mändide taga kergendamas käinud, aga paberit käepärast ei olnud.
Geel sisse, joogipunktis jook ja edasi.
Pirita tee ääres võtsin sappa ühele neiule, kelle tempo tundus mulle igati vastuvõetav. Jooksime koos paar km ja sain teada, et tal plaan joosta 1:50 juurde. Super.
Hea on joosta, kui selg eest tulevad vastu tuttavad näod, kes distantsi esimesel poolel mööda kimasid :)
Jooksu teise poole üritasin joosta tõusvamas tempos ja viimased 4 km nii hästi ja kiiresti kui kannatasin.
AEG: 1:46:34 koht 324.

                                                          ( Foto: spordiportaal.ee)

reede, 9. september 2011

Uued käimad - New Balance 880.

Et SEB jooksul ja edaspidi igasuguseid vigastusi vältida ( vähendada) , mis põhjustatud asfaldil jooksust , soetasin endale uued jooksusussid.
Olemasolevatel sussidel olin kaotanud ära sisepõhjad ja mõlematel sussidel oli väikene varvas teinud endale  külgedele lisaõhuvõtu ava. Ning kuna Adidased on teeninud mind tubli 3 a, siis nende aktiivne sportlaskarjäär on jäänud seljataha. Võtan nad vahest kaasa metsa alla kui ilm vihmane ja rada porine.
NB mul kogemus puudub, kuid tundusid jalas mõnusad ja testitud neid ca 10-15 km. Tundus, et säärepealne lihas väsib täitsa ära ja teised lihased ka. Eks jalg vaja harjumist.
Tean, et ei ole tark tegu minnna uute jalanõudega pikemat maad läbida. Teistele ei soovita. 
Tehke minu sõnade, mitte tegude järgi.

(Pilt lehelt runningshoes.com)

9/11 SEB jooks

Otsus ära regada SEB jooksule tuli üpris viimasel hetkel kuid suht lihtsalt. Ei saa olla nii, et aastas on vaid üks võistlus - Tartu Maraton ja kõik. Ning teine põhjus oli hea regamise hind :)

Trenni spetsiaalselt selle jaoks teinud ei ole ja selle aastaarvu sees jäävad jooksukilomeetrid 200 kanti.
Niipalju ei ole, et hakkaks mõtlemagi 42 km peale ja 10 km jooksule ka end tapma ei taha minna. 21 ongi just selline mõnus distants, kus saad endale sobiva tempoga mõistlikult pika maa läbida.


Kaastannatajad. Näeme pühapäeval.