Otsustasin, et teen väikese eksperimendi, et tunda enda
nahal, kuidas on paastuda. Just paastuda, mitte nälgida. Neil kahel on suur
erinevus. Paastumine on nimelt teadlik tegevus aga nälgimine mitte.
Kuna olen paaril korral proovinud nn. veepäeva ( st. nädalas
üks päev ainult vedeliku peal), siis olen mõlemal korral ka alla andnud ja
murdunud. Esimesel korral kuskil kella 6pm õhtul ja teisel korral 8pm. .. ja
küll siis õhtul oli alles isu.
Tuleb siinkohal mainida, et söögiisuga mul pole kunagi
probleeme olnud ja söön põhimõtteliselt kõike, mis keele ja hamba taga ei
tantsi.
Kõige raskemateks päevadeks sellel teel olid esimene ja
kolmas. Neljandal päeval hakkas juba tundma, et milleks üldse süüa. Isugi enam
ei olnud.
Väiksed näpunäited, mida tasuks paastumisel arvestada:
- Ei tohi võtta eesmärgiks kaalu paastumine kui kaalust allavõtmise vahend.
- Kui võimalik, siis hoida end eemal igasugustest isuäratavatest toidulõhnadest ( minul endal seda probleemi 4 päeva jooksul ei olnud)
- Mitte üle pingutada füüsilise aktiivsusega. Kuid liikuda samas niipalju, et organism töötaks. Ise proovisin kõndida lõunal ca 2-3 km ja liikusin ühistranspordiga. Siis tuli vast 4-5 km päeva kohta ära.
- Kui enesetunne läheb halvaks, siis hingata veidi värsket õhku ja kõndida või / ja võtta väike amps mett, tõstmaks veresuhkru taset organismis. Ja juua vett, kuhu on pigistatud sidrunit. Aitab väga.
Võib esineda uimasust ( vähemalt minu puhul oli see nii ja
ei kujuta ette, kuidas võiks olla teisiti.) Tunned end nagu vatis. Reaktsioon
on aeglane. Kel load, siis autoga ei
soovitaks neil päevil liikuda.
Joomisest:
Lubatud on juua lahtistavat teed õhtul ja paastuteed. Samuti
taimseid teid. Kuid tuleb silmas pidada, et üle ei joo, sest tee viib ka
organismist vedelikku välja. Samuti ei tasu ka veega üle pingutada. Juua
mõistlikkuse piires max. 2 L päevas. NB ! Juua väikeste lonksude haaval.
Trennist:
Hirmus tahtmine oli minna trenni, kuid sellega tasub olla
äärmiselt ettevaatlik, sest isegi mõni
kiirem samm trepil või jooksmine bussile paneb südame põksuma nagu hallil
hiirel.
Enne trenni võtta lusikas meega ja kindlasti veepudel kaasa.
Ja koormus olgu väga madal.
Kaalust:
Kaal langes hirmuäratavas tempos. 1 kg per/päev. 78
alustasin ja 5 päeva lõpuks oli ca 73-73,5. Aga selle pärast ei pea muretsema,
sest kaal peaks suht kiiresti normaliseeruma.
Enne alustamist oleks aga mõistlik
välja mõelda , mitu päeva te ilma söögita olete.
Mina konkreetset plaani paika ei pannud, mõtlesin, et kui
jaksan 3 päeva, siis olen väga tubli , tuli aga 4 ehk 106h.
Tõele au andes ei oleks ka olnud probleem 5-6 päeva... kuid
mis ma oleksitan. „Häirivateks faktoriteks“ võivad saada söögilõhnad ning peale
paastu lõppu on paastust taastumine
sama pikk, kui paastu pikkus. See on tükk maad raskem kui paastuaeg ise. St tihedaid söögikoorde ja maitsestamata toitu (
loe maitsetut) ja vähest kalorisust.
Jutu kokkuvõtteks ei soovi ma kedagi kutsuda üles paastu
tegema ( eriti iseseisvalt ), kui tervisega on probleeme, siis kindlasti enne konsulteerida
enne arstiga.
