Terviseuuring

Kustutan oma võla ja panen kirja oma käigust terviseuuringutel märts 2010. Peale Tartu ja Haanja suusamaratoni.

Koht: Tartu Aura keskuse kõlje all olev VomaX keskus.
Stiil: Jooksulint
Kuna tegemist oli esimese terviseuuringuga, ei osanud ma midagi konkreetselt oodata. Ainuke soov oli teada saada kas ma tohin üldse sellistel koormustel harjutada ja mis pulsiga ma tegelikult peaks harjutama, et terve püsida.
Jooksulindil ja talvesaabastes suutsin näidata järgmiseid näitajaid:
- Vastu pidasin 14 km/h 1 min - hea
max pulsisagedus 196 ( kuigi tundsin, et väike varu oli). Olen kindel, et saan ka 200 ilusti kätte, kuid see ei muuda väga midagi.
Anaeroobne lävi 154 on enda jaoks suht madal. St. et reeglina on treeningul pulsi sagedus 155-165. Peaks aga olema 130-150

Kui küsisin peale testi, et kuidas ma suutsin Haanjas 3:20 h pingutada keskmise pulsiga 174, siis ei osanud arst selle kohta väga midagi öelda. Võttis vaikseks. Ütles enam-vähem naljatades, et ma oleks pidanud juba koolnud olema.

Vo2 (max hapnikutarbimine) 48.1 ml/min pulsil 196.

Aeroobse võimekuse taset ei arvutatud, kuid kiire kalkulatsiooni põhjal on mul see näitaja 18.9 ehk Harju keskmine.


Veel üks huvitav tabel: Max hapnikutarbimise seos levinud spordialade vahel. Näitab, mis ajaga peaks olema teoreetiliselt võimalik sul joosta eri distantse.
Selle tabeli järgi peaks maratoni jooksma 3.17 , mis on täiesti ebareaalne.

Tervisesportlasel tasuks pigem vaadata seda:


Anaeroobne lävi

Kokkuvõte:
Mul oli "meelest läinud", et ma uuringutel üldse käisin ja trenni teen veidi üle oma võimete ( st. ei pööra tähelepanu põhivastupidavusele) ega vaata mis ja kuidas peaks tegelikult tegema, et areneda. Valesti treenides aga on ületreenituse oht ja tüdimus igasugusest sportlikest tegevustest.

Onu Riho suusapäevikud vol 1

Täna otsustasin teha vähe pikema treeningu Pirita metsade vahel, et näha kuidas peab selg vastu ja kas ma suudan suusa pidama ka saada. Pool päeva sadanud värske lumi ja enne rajale minekut nagu tellimuse peale lõppenud sadu ei olnud minu poolel. Rada ja jälg olid pehmevõitu. Distantsi teisel poolel aga muutus veidi paremaks.

Libisemine oli kiirmäärdega üllatavalt hea. Kuid nagu ma kartsin, ei saanud ka sel korral pidama. Ei tea milles on probleem. Kas selles, et oli pehme jälg. Pidamist panin alla 2,5 kihti. Lisaks oli all eelmistest kordadest pidamisemääret all. Täiesti müstika.

Kilometraažiks tuli seekord ca 26.4 km väikeste vahepeatustega.

Laugemad osad sai võetud paaristõukega, mis hakkas distantsi lõpupoole kätele päris kurnavaks muutuma.

Vähe sellest, et oli väsitav trenn, pidin enne koju jõudmist tunnikese lund lükkama ( loe. järeltrenni tegema) , kuna armas Viimsi vald pole suutnud 6 päeva seda teha ja lund on rohkem kui aafriklastel jalanõusid.

Stat: 26.4km , 2:36:00 ,avg 156

Samuti võtsime filmile suusakooli esimesed klipid :

vol1:

vol2

88.8 km ehk põhja ladumine

Täna toimus kahe tunnine ühistreening Nõmme radadel. Eestvedajaks Ain-Alar ja uue asustatava klubi TriSmile jüngrid ja kõvad ujujad nagu Ergo. Peale eelmist korda lubasin endale, et hoian pulssi all, kuid see ununes algul sootuks, sest tempo oli kohe alguses minu jaoks vastuvõtmatu. Proovisin paar kilomeetrit kannatada, kuid siis võtsin tempo alla ja keskendusin vaid pulsile ja sellele, et ma rajalt ära ei eksiks. Minul käib ju ometi põhja ladumine, mitte võistlus. Seda ma pean endale iga kord meelde tuletama.

Viimasel 5 km ringil viskas pulssi sinna-tänna, kuna tõusud pole minu leib.

Mitmel korral tuli ette, et ekeldes suutsin alguses ca 700m vähem sõita, pärast jällegi keerasin vales kurvis ära ja sattusin kogemata uuele ringile. Aru saamiseks olin sõitnud ca 1,5 km rohkem.

Distantsiks tuli mul ca 15,8 + 5km ring.

Pidamisega olid probleemid. Nimelt libisemise peale pidamist määrida on omaette keemia, kuid ei ole suuski korralikult pidama saanud. Nõmmel ka ei libisenud ja ei pidanud. Teisel poolel libisemine läks paremaks, pidamine oli endiselt niru.

See 2h trenn oli juba tõsisem jõukatsumine. Viimati sai nii kaua järjest liigutatud käimismaratonil juuli kuus.

Selle ajaga hakkab juba maratoni tunnetus tekkima. Tunned jalgu ja tunned , et selja lihased ( või siis nende puudumine) hakkab tunda andma.

Samuti vedeliku tarbimine on minu jaoks tähtis. Täna oli värska pudelis pool liitrit teed kaasas ja püüdsin teha piisavalt peatusi, et janu kustutada.

Sum:

ca 20,6km

2:01 h

Avg 153

Total: 88.8km

TM 2011

Paar päeva tagasi registreerisin meeltesegaduses end taas Tartu Maratoni nimekirja. Valud ja piinad ununevad ja taas algab valmistustsükkel. Ennekõike peaks see olema põhja ladumine, kuid mina "loll" treenin ikka nii, kuidas tunne ja palju kannatan.
Vähekene statiskikast:
Eelmisel aastal sain suusad alla 20 detsembril ja enne TM oli läbitud umbkaudu 330 km, mis tundus täiesti piisav. Kui arvesse võtta veel seda, et ega ma peale suusatamise suurt midagi ei teinud. Tõsi, vahest tuli ette ka suplemine basseinis. Eriti siis kui ilm oli selline, et rajale väga minna ei kannatanud.

Täna, 13 detsembril kui torm "Monika" on üle käinud ja lund on nii, et sellest lumest kannataks vabalt 10 kond MK etappi Otepääl korraldada on mul kontos juba tubli 68 (suusa)kilomeetrit. Plaan on saada ettevalmistusperioodil sama palju kätte kui eelmisel aastal. Samas aega on vähem, mis tähendab ainult üht. Tuleb sõita lihtsalt korraga rohkem kilomeetreid. Eks paistab, kuidas üritus välja kukub.

Eesmärk on läbida TM kiiremini, kui eelmisel aastal. Varustus on sama ( ainukese vahega, et kepp on veidi kannatada saanud)

PS ! Kui oled haiglane, ei tasu suuski alla toppida. Tänu sellele on tekkinud krooniline köha, mis ei lase korralikult harjutada.

Eriti hea meel on selle üle, et vanadest klassivendadest on TM täispikale end kirja pannud 8 -st 7, mis on väga tänuväärt tulemus. Kuid pole välistatud, et siia lisandub ka kaheksas liige -tuntud fotograaf :)

(Pilt: kanal 2)

CAMINO pildis

Juuni lõpus , kuni juuli keskpaigani käisin Hispaania põhjarannikut mööda jalgsi ca 370 km.

Näha sai palju ja mõned pildid vaatamiseks siin.