Sport on tervisele kahjulik

                                            ( Mustamäehaigla EMO)



Tere tulemast suusa - ja veemaailm.


Üle pika aja sain eelmisel neljapäeval taas hüppeliigese trauma. Sedakorda võrkpalli mängides. Loodan, et 3 on kohtu seadus nagu seda rahvasuu väidab.
Seadsin  kohe peale seda "sammud" traumapunkti.
Kogemus sealgi oli kogemust väärt. Tundsin end nagu pangas või selveri vorstijärjekorras. Ka seal tuli teenindamiseks valida number. Õnneks jõudsin sinna mitte tipptunnil. Ehk, enne seda, kui teised võrkpalli ja korvpalli traumadega inimesed sisse hakkasid voorima - ja neid ei olnud mitte vähe. Kelledel hüppeliigesed, kelledel mokk katki ... jne.
Number käes , küsisin esmalt ratastooli, sest spordikotiga kargamine oli mind ära väsitanud. Tuligi liinitööl teenindajatädike ja tõi mulle rattad ja sõidutas esimese ruumi ette. Esimeses ruumis küsiti , mis mureks (kusjuures tossugi ei pidanud seal ära võtma, sest jalga ei vaadatud ) ja saadeti otsekohe röntgenisse.
 Peale seda aga numbri järgi järgmise ukse taha ootama taas oma järjekorra numbrit, kus seisis laes telekas, kus jooksid numbrid, kes sissetulevad patsiendid ja kes otsustusruumi minejad. Seadsin end rahulikult sisse ootama oma korda.

(oma hetke ootamas ..)

Õnneks kutsuti mind enne järjekorra nr kättetulemist. Murdu, ega mõra pole -JESS.

Rebestus, mida ma isegi oletasin. 

Küsisin, et kas karku saaks laenutada või külma peale ..? Kargu vastus oli - ei, ja külma kohta ei kõssatud sõnagi. Anti paber kätte, jalga ei puudutatud sõrmeotsagagi, ning hüüti järgmine palun. 

Fuajees aega parajaks tehes, jalg spordikoti peal, tuli minu juurde arvatavasti koristajatädi ja küsis, " kas te noorhärra normaalselt ei võiks istuda?" "No tule taevas appi !! " 

Täpselt nädal hiljem ...

Õige tegutsemine trauma algfaasis ( puhkus, pidev külm ja kreemid) on olnud super.

Ühe kargu viskasin juba paar päeva tagasi nurka, teisega loodan teha seda mõne päeva pärast. Siis jääb ainsaks "abivahendiks" ortoos.

Raske on aga olla miskit tegemata ja lihtsalt vegeteerida. Otsustasin teha natukene hingele ja vaimule, ehk peale rattatrenaööri teine asi, mis on varsti lubatud -Ujumine Viimsis. Tegin erinevaid harjutusi  ja ujumislauaga ujumisliigutusi 45min. Mõnus oli. 

Homsest magnetravi ja loodan, et seekord saan kiiremini jala alla.

PS, paar fakti hüppeliigese trauma kohta.

• Tervelt 40 - 45% spordivigastustest on hüppeliigese vigastused
• 85% hüppeliigese vigastustest on sideme vigastused
• 85% sidemevigastustest on lateraalse sidemekompleksi vigastused
• 50% lateraalsete sidemete spordivigastustest on korvpalluritel
• Jalgrattur, uisutaja - harva

Siit võib järeldada, millised spordialad on kõige " tervislikumad"

Miks aga mõned inimesed aina vigastavad oma ühte ja sama hüppeliigest ?
• Enamasti puuduliku rehabilitatsiooni, aga kõige enam  siiski puuduliku neuromuskulaarse treeningu tõttu
• See tähendab, et ta ei treeni oma keha tundma -kuidas käitub hüppeliiges ja pöid liikumisel
• Seega uus vigastus toimub seetõttu, et aju registreerib vääralt keha asendit
• Mehaaniline ebastabiilsus asendub funktsionaalse ebastabiilsusega
• Funktsionaalne ebastabiilsus on kõige sagedasem  jääknäht peale akuutset ( ja kroonilist) hüppeliigese
sidemete vigastust.

( Andmed : Toomas Saluse)

Sügisjooks -TEHTUD

Teen siis väikse kokkuvõtte toimunust.

Erilisi plaane mul jooksurajale minnes ei olnud. Salamisi mõtlesin, et kui jookseks 2 h läbi oleksin väga rahul.Iga sekund alla selle super.

Ainuke asi, mis oli küsimärk , olid uued käimad. Aga need töötasid suurepäraselt . Ei villidele - Ei põlve valule.
Plaan oli alustada lahti jooksuga esimesed km 6min/km , edasi siis kiirenevas tempos.

Käis Stardipauk ja kõik tormasid rajale nagu miski oleks neid taga ajanud. Startides 400-500 grupist mõtlesin, et loogiline oleks, et ka teised jooksevad samas tempos nagu mina - kuid ei. 

Pidev möödajooksmine esimestel kilomeetritel tundus kummaline, kuna enesetunne ja pulss ütles mullegi, et kiirus on vist veidi kiirem , kui plaanitud 6min km peale.

See sai kinnitust, kui Russalka juures 3 km tähise juures vaatasin kella ja see näitas 16:20., mis teeb 5:20km. Way too fast. Tundus nagu oleks tegu sprindiga :) Aga ikka mööduti minust. Küll juba vähem jooksusõpru kuid siiski. Mõtlesin,et mis siis ikka. 

Üritan joosta nii nagu jõuan ja kui ei jõua lõpuni välja vedada, siis ei jõua. 

Olgu öeldud, et väga meeldis mulle korral korralduse poole pealt joogipunktide küllus. Iga 3 km tagant väike tops jooki ja teine krae vahele . "Respect" korraldajad. 

Meriväljal 10km aeg 52:26. Koht 415.

 Siis oli teada, et isegi kui pean tempot lõpus alla võtma, siis peaksin tulema 2 h sisse ära. Kahmasin tagataskust oma ainukese kaasavõetud geeli, et jõudu juurde ammutada, kuid kurvastuseks oli üle poole pruunist mögast välja jooksnud ja ilus kollane särk oli tagant nagu selline nagu oleksin kiiresti Pirita kõrgete mändide taga kergendamas käinud, aga paberit käepärast ei olnud.

Geel sisse, joogipunktis jook ja edasi.

Pirita tee ääres võtsin sappa ühele neiule, kelle tempo tundus mulle igati vastuvõetav. Jooksime koos paar km ja sain teada, et tal plaan joosta 1:50 juurde. Super.

Hea on joosta, kui selg eest tulevad vastu tuttavad näod, kes distantsi esimesel poolel mööda kimasid :)

Jooksu teise poole üritasin joosta tõusvamas tempos ja viimased 4 km nii hästi ja kiiresti kui kannatasin.

AEG: 1:46:34 koht 324.

                                                          ( Foto: spordiportaal.ee)

Uued käimad - New Balance 880.

Et SEB jooksul ja edaspidi igasuguseid vigastusi vältida ( vähendada) , mis põhjustatud asfaldil jooksust , soetasin endale uued jooksusussid.

Olemasolevatel sussidel olin kaotanud ära sisepõhjad ja mõlematel sussidel oli väikene varvas teinud endale  külgedele lisaõhuvõtu ava. Ning kuna Adidased on teeninud mind tubli 3 a, siis nende aktiivne sportlaskarjäär on jäänud seljataha. Võtan nad vahest kaasa metsa alla kui ilm vihmane ja rada porine.

NB mul kogemus puudub, kuid tundusid jalas mõnusad ja testitud neid ca 10-15 km. Tundus, et säärepealne lihas väsib täitsa ära ja teised lihased ka. Eks jalg vaja harjumist.

Tean, et ei ole tark tegu minnna uute jalanõudega pikemat maad läbida. Teistele ei soovita. 

Tehke minu sõnade, mitte tegude järgi.

(Pilt lehelt runningshoes.com)

9/11 SEB jooks

Otsus ära regada SEB jooksule tuli üpris viimasel hetkel kuid suht lihtsalt. Ei saa olla nii, et aastas on vaid üks võistlus - Tartu Maraton ja kõik. Ning teine põhjus oli hea regamise hind :)

Trenni spetsiaalselt selle jaoks teinud ei ole ja selle aastaarvu sees jäävad jooksukilomeetrid 200 kanti.
Niipalju ei ole, et hakkaks mõtlemagi 42 km peale ja 10 km jooksule ka end tapma ei taha minna. 21 ongi just selline mõnus distants, kus saad endale sobiva tempoga mõistlikult pika maa läbida.


Kaastannatajad. Näeme pühapäeval.

Ujumisest ehk kuidas takistada kaasliiklejaid

Üle pika aja ujumas ning üle pika aja hea enesetunne basseinis

Täna sain kogeda variante, miks ei lasta kiiremat selja tagant mööda, ehk kuidas on võimalik takistada ühtlases tempos liiklevat ujujat.

Väike õpetus ka teile:

1. Kui mölutad basseini otsas ja ujuja liigub sinu poole ( ehk hakkab sekundi või kahe pärast pöörama) , siis proovi startida täpselt tema ees. Veel parem- tee seda hästi rahulikult.

2. Uju nii laialt, et möödumine oleks võimalikult raske, sest vastutuleva ujujaga saaksite ilusti mööduja kotti panna.

3. Ujud, või teeskled, et ujud ning äkki paned jalad põhja ja jääd keset basseini tobedalt seisma. Tagant tulija sõidab sulle sisse. Jälle linnuke kirjas.

Ja kõik need geniaalsused toimusid 30 min sees ühel rajal.

sum: 38 min

ca 1,7-1,8 km

TM 2011

Pikk aeg möödas viimasest postitusest. Polnud ka vahepeal midagi põletavat kirjutada.

Nüüd on möödus järjekordne maratoni katsumus ja panen kirja tunded , mis mind valdasid.

Nimalt 2 päeva enne maratoni hakkas metsik peavalu ja õhtu järgnes wc potti kallistades ja sellega harmoonias olemises. Enesetunne oli halvemast halvem.

Olin suht kindel, et selleks korraks on sõit sõidetud. Siiski päev enne maratoni oli enesetunne juba parem, igaks petteks ka kraadiklaas alla ja näitas 37,2. Siis läksin võtsin oma stardimaterjalid välja ja lasin Priidul selja ära teipida ( Suured - suured tänud) , et ennetada seljavalusid sõidu ajal.

Mõtlesin, et otsustan järgmise päeva hommikul või stardis enesetunde järgi, kas lähen rajale või mitte.

Pühapäeval tõustes oli täitsa ok olla. Kraadima ei hakanud, et mitte end närvi ajada.

Võistluspäeva hommikul tuli mõelda riietumisele.

Kuigi meedia pasundas suurest külmast, jäin siiski veidi skeptiliseks, kuna liigutades hakkab ikka soe. Igaks petteks natukene rohkem vatti selga , kui tavaks.

Kuna riietus oli eksperimentaalne ( sellsiel kujul testimata, siis vähe pelgasin, kuid loogika ütles ,et töötab )

Stardis oli ca -22 ,siis Topi ossa läks:

- spordi t-särk

- soe pesu

-fliis ( asendusfliis, kuna õige isendi olin maha unustanud)

- windstopperiga venna suusasärk, mis toimis sõidu ajal ideaalselt.

Alumine osa:

- spordi alukad

-Soe pesu

Õhukesed pikkad jooksuliibukad

-BD suusapüksid.

- Strateegilisse kohta veel "Postimees"

Põsele-ninale teip, pähe õhuke suusamüts, mask ja ette päikeseprillid ja suusasaabastele peale McGyveri teip ja nende sisse soojendusgeel, mis töötas ilusti ca 4 h.Kätte supersoojad suusasõrmikud, mis toimisid samuti väga hästi. Kordagi ei pidanud neid ära võtma ja märjaks saades ei hakanud ka külm.

Eksperimendi korral panin ka pidamist alla koos krundiga ca 9 kihti ja niutasin pidamisala ka 1- 1,5cm ettepoole.

Ainuke, mis vahest külmetas oli pea. Oleks võinuid pähe tõmmata natukene paksema mütsi.

Lippeks läks Swix HF

Pidamine VR35-VR45

Stardikoridoris hoidsin jopet seni, kuni stardini jäi 2-3 min. Oli väga mõnus soe :)

Selle aasta taktika oli mitte end algul kohe kinni tõmmata. St. stardis mitte rabelema hakata ja ridade vahel sõeluda. Kuna eelmisel korral maksis see valusalt kätte. Suutsin teha nii aeglase stardi, et stardijoont ületades oli minu ümber juba 500-1000kond suuremad stardinumbrid. Proovisin võimalikult vähe aega kaotada laskumistel, st sõita neid nii ökonoomselt kui võimalik. Vähe pidurdada ja valida laskumiseks vaba rajaosa. Ka lõpupoole proovisin laskumisetel sõita "omas rajas" ning vältisin tuules sõitu. Tempo oli üllatavalt hea ( võttes arvese inimhulka, mille sees ma olin) ja 13 km märgi juures olin täpeselt tunniga. Hakkas väike hirm, et kas jälle kordub eelmise aasta sõit. Enesetunne oli samas hea ja sõitsin stabiilselt edasi.

Matus, kus ajaks 1:12 h oli nii pikk söögi-joogi järjekord, et otsustasin riskida ja võtta viimasest lauast vaid ühe kiire joogi ja vedada end selle abil Harimäeni välja. Ohtu polnud, sest seljapeal oli veel 0,5l leiget jooki ja 3 geeli. Väga õige mõte oli võtta kaasa joogikott, mida sai ka ühes punktis täidetud.

Matus hakkasin mõtlema, et kui peaksin tempot taluma, siis on isegi 5h alistamine täitsa reaalne. See polnud küll eesmärk omaette, kuid teadmine, et see võimalus on olemas andis jõudu kulgemiseks.TP -s veetsin vähem aega kui eelmisel aastal. Proovisin umbes 2-3 min hakkama saada.

200m enne Harimäe tippu tuli blokk ette, astusin kõrvale ja tarbisin ära esimese geeli ja jõin korralikult peale.

Oleks teadnud, et Harimäe tipuni nii vähe minna, siis võinuks seda teha ka laskumisel liikumise pealt ...

Harimäe TP-s olin 1:46h, Võrreldes eelmise aastaga 2 min kiiremini, mis tundub lõpuaega silmas pidades suht müstiline.

Harimäest peale sõin - jõin korralikult ( peamiselt hapukurk, spordijook ja rosinad)

Suusk toimis hästi ja Kuutse TP-s olin ajaga 2:27h

Kui temp tõusis ca -14 C peale, siis pidamine läks vähe hellamaks, kuid libisemine oli super.

Hea on sõita, kui kohad paranevad stabiilselt ja järjekindlalt. .... ja nii lõpuni välja.

Viimases punktis - Hellenurmes kugistasin sisse viimase geeli ja energiat oli lõpuni.

Viimased 16,4 km peamiselt paaristõukeid. Nendest vahepealsetest jäisetest oludest, mis meil jaanuari kuus valitsesid oli lõpuks kasu.

Seda näitab ka kiirus Palu TP-st Finishisse. 1:10h

Isegi väikene buffer oli olemas, kuid mis see enam tagantjärgi loeb. Olen rahul, et sõitsin targalt ja enesetunne peale maratoni oli ka väga hea.

Järgmisel- ülejärgmisel päeval kerkinud 38,7 palavik polnud küll plaanitud, kuid asi oli seda väärt :) See sai arvatavasti alguse pärast sõitu õues külmetades või vahetustelgis kellegi käest saadud seagripi pisikust.

Mis oli erinevus eelmisest aastast ?

-Esiteks suusajälg.

-Teiseks olid sel aastal olid suuskadeks klassika suusad. 5-6 a vanad Fisher SCS -d. Erinevalt eelmisest aastast, mil sõitsin pidama määritud uisu madhsustega.

- Ja kolmandaks väga mugava kinnitusega kepid.

Lõppaeg: 4:48:30

avg: 169

Max: 191

Elagu Maraton!

Vähe lusti ka