neljapäev, 30. aprill 2009
Supermees Andrew "Andy" Skurka
Matkamine. Miks mitte.
Andrew on tavaline USA noormees , kes tegeles keskkooli ajal jooksmisega, joostes miili ajaks 4:21. Peale Ülikooli lõpetamist erialal poliitiline teadus ja majandus, otsustas ta hakata matkama. Ja selle võttis mees kätte tõsiselt.
27 a mees on käinud :
3500km 95 päevaga;
11,064km 7 kuuga;
...
loe edasi intervjuud National Geographicust: SIIT
Tema koduleht http//www.andrewskurka.com/ , mis on kahjuks vist pideva külastajate arvu tõttu maas.
Fastpackeri elu:
Tarvitatud kalorite hulk päevas:- 4,500
Põletatud kalorite hulk päevas: -7,000
Päevas kõndimist 15 h
Une tunde: 7-8
Kulunud jalanõude hulk peale 6,875 miili (11,064 km): -17
Puhkepäevi 7 kuu teekonna jooksul -5 päeva
Suurim vahemaa ilma, et oleks saanud hankida kõrvalist toitu ja riideid -612km
7 kuul söödud energia batoone - ca 1200 tk
kolmapäev, 29. aprill 2009
Esimesed 100 km uisuratastel
Esimeses 100 + on läbitud ja vaikselt olen hakkanud taipama uisutamise põhitõdesid.
Ausalt öeldes vaimusilmas uskusin, et uisutamine on palju keerulisem. Uskusin, et õppeprotsess on palju pikem, vaevanõudvam ja verisem. Pthui-pthiu, aga pole veel siiamaani külge maha pannud. Paaril korral olen suhteliselt lähedal sellele olnud, kuid läbi ime ja olematu osavuse olen siiski ratastele püsima jäänud.
Mida olen õppinud:
- seisan uiskudel talutavalt.
- vaiksel hool suudan piduriga pidurdades seisma jääda.
- talutav tehnika, mis lubab sõita max kuni 20 km keskmise kiirusega.
- suudan korraga sõita 1 h.
- kindlus laugetel laskumistel, mis ei eelda kiiret pidurdamismanöövreid ega muid trikke.
Mida tuleb õppida ja parendada:
- PIDURDAMIST. Nii piduriga kui ka T pidurit.
- Tehnika! Tõuge jääb poolikuks ja osa jõu pingutusest läheb kõrvale.
- Erinevaid manööverid,Tagurpidi sõitu
- Tuules sõitmist.
Kui kõik läheb hästi võiks isegi proovida rulluisu maratoni läbida. Kõige enam pelgan suurt gruppi või siis pigem kukkumist grupis.
Kindel, mis kindel on see, et enne maratoni tuleb teha endale üks korralik kukkumis -ja pidurdus koolitus.
Ausalt öeldes vaimusilmas uskusin, et uisutamine on palju keerulisem. Uskusin, et õppeprotsess on palju pikem, vaevanõudvam ja verisem. Pthui-pthiu, aga pole veel siiamaani külge maha pannud. Paaril korral olen suhteliselt lähedal sellele olnud, kuid läbi ime ja olematu osavuse olen siiski ratastele püsima jäänud.
Mida olen õppinud:
- seisan uiskudel talutavalt.
- vaiksel hool suudan piduriga pidurdades seisma jääda.
- talutav tehnika, mis lubab sõita max kuni 20 km keskmise kiirusega.
- suudan korraga sõita 1 h.
- kindlus laugetel laskumistel, mis ei eelda kiiret pidurdamismanöövreid ega muid trikke.
Mida tuleb õppida ja parendada:
- PIDURDAMIST. Nii piduriga kui ka T pidurit.
- Tehnika! Tõuge jääb poolikuks ja osa jõu pingutusest läheb kõrvale.
- Erinevaid manööverid,Tagurpidi sõitu
- Tuules sõitmist.
Kui kõik läheb hästi võiks isegi proovida rulluisu maratoni läbida. Kõige enam pelgan suurt gruppi või siis pigem kukkumist grupis.
Kindel, mis kindel on see, et enne maratoni tuleb teha endale üks korralik kukkumis -ja pidurdus koolitus.
pühapäev, 26. aprill 2009
Kõrvemaa 2009
( allikas: http://www.jooks.ee/nelikyritus/ . Mina numbri all 341)
Sel nädalavahetuselt toimus järjekorras neljas Kõrvemaa jooksuüritus. Ilm oli ilus ja kõik tingimused ideaalsed. Ideaalne suveilm. Ehk päike siras taevas ja temp oli +20. Sarnane olukord oli täpselt 4 a tagasi, kui käisin elu esimesel jooksuüritusel, mis juhtus olema samuti Kõrvemaal. 2006 jäi laeks 1:41. Mäletan seda piina, kui vähese treenitusega jooksin end esimeste 2-3 km tõusudega nii lukku, et tuli lõpu poole tõsist jalutamistehnikat harrastada. Sel korral püüdsin oma vigadest õppida ja mitte end kohe ära tappa. Aja orientiiriks võtsin 1:30, väga ideaalsel juhul 1:28. See aga pidi tähendama keskmist tempot 5:30/km.
Esimese km jooksid minust paljud mööda. Proovisin kulgeda mitte kõige aeglasemalt, pigem surm lõpupoole, kui kohe esimeste küngaste taga. Km aeg 5:19. Teine km sama tempoga. Kuna keskmine pulss kruvis juba algul 176 kanti oli mul 2 varianti. Kas lasta tempo päris alla, see tähendanuks 1h:30m ajaga kindlsti hüvasti jätmist. Või kannatada ja üritada joosta esimese poole ca 5:40 km. Plaan õnnestus ja kannatasin hästi välja. Umbes 5 kilomeetril sain enda ette hea tempo tegija. Tempo oli ideaalne,ca 5:15/km. Umbes 9 km peal läksin ise vedama, sama tempoga, kuid komraadi jõud seljataga lõppes. Viimastel kilomeetritel andsin endast kõik. Viimase km aeg 4:50. Ja max pulss lõpus 199. Rännaku keskmine 179. Aeg 1:16:30.
Õhtuks tegi päike minuga 1:0 ja päiksepiste oli garanteeritud. Juhuste kokkulangemisel oli selline lõpp tulemus ka 4 a tagasi.
Kuni 4-5 km jäin mina mõningatele jalgu, siis alates 6st km ei meenu, et keegi minust oleks mööda rallinud. Pigem sai enda kohta parandatud u 50-70 kohta.
Sel nädalavahetuselt toimus järjekorras neljas Kõrvemaa jooksuüritus. Ilm oli ilus ja kõik tingimused ideaalsed. Ideaalne suveilm. Ehk päike siras taevas ja temp oli +20. Sarnane olukord oli täpselt 4 a tagasi, kui käisin elu esimesel jooksuüritusel, mis juhtus olema samuti Kõrvemaal. 2006 jäi laeks 1:41. Mäletan seda piina, kui vähese treenitusega jooksin end esimeste 2-3 km tõusudega nii lukku, et tuli lõpu poole tõsist jalutamistehnikat harrastada. Sel korral püüdsin oma vigadest õppida ja mitte end kohe ära tappa. Aja orientiiriks võtsin 1:30, väga ideaalsel juhul 1:28. See aga pidi tähendama keskmist tempot 5:30/km.
Esimese km jooksid minust paljud mööda. Proovisin kulgeda mitte kõige aeglasemalt, pigem surm lõpupoole, kui kohe esimeste küngaste taga. Km aeg 5:19. Teine km sama tempoga. Kuna keskmine pulss kruvis juba algul 176 kanti oli mul 2 varianti. Kas lasta tempo päris alla, see tähendanuks 1h:30m ajaga kindlsti hüvasti jätmist. Või kannatada ja üritada joosta esimese poole ca 5:40 km. Plaan õnnestus ja kannatasin hästi välja. Umbes 5 kilomeetril sain enda ette hea tempo tegija. Tempo oli ideaalne,ca 5:15/km. Umbes 9 km peal läksin ise vedama, sama tempoga, kuid komraadi jõud seljataga lõppes. Viimastel kilomeetritel andsin endast kõik. Viimase km aeg 4:50. Ja max pulss lõpus 199. Rännaku keskmine 179. Aeg 1:16:30.
Õhtuks tegi päike minuga 1:0 ja päiksepiste oli garanteeritud. Juhuste kokkulangemisel oli selline lõpp tulemus ka 4 a tagasi.
Kuni 4-5 km jäin mina mõningatele jalgu, siis alates 6st km ei meenu, et keegi minust oleks mööda rallinud. Pigem sai enda kohta parandatud u 50-70 kohta.
laupäev, 25. aprill 2009
Mida sisaldab üks Selveri Itaalia nuudlisalat ? Nõrganärvilistel mitte lugeda.
Lisaks pastale , õunale ja vorstile sisaldas see veel.. E-d tähestiku järjekorras:
E211 – Naatriumbensoaat.
Omadused: Säilitusaine. Sünteetiline. Kõige efektiivsem pärmiseente, hallituste ja bakterite vastu happelises keskkonnas.
Kõrvalmõjud: Üks tavalisematest kõrvalmõjusid tekitavatest lisaainetest. Allergilist nohu põdevatest patsientidest reageerivad bensoaatidele 2,5%, astmaatikutest 12% sümptomite ägenemisega. Võib tekitada peavalu ja migreeni ning maoärritust. Arvatakse, et tõstab atoopilisse dermatiiti haigestuvatel lastel sümptomite ägenemist. Aspiriinile ülitundlikud võivad reageerida bentsoaatidele. Kassid ei talu seda ainet tõenäoliselt maksa puuduliku ainevahetuse tõttu. Ülivilgastel lastel halvendab sümptome.
Laboratooriumikatsed on näidanud, et DNA kahjustumise tagajärjel võivad tekkida Paerkinsoni tõbi ja maksatsirroos.
Sheffieldi ülikooli molekulaarbioloog Peter Piper väitis, et naatriumbensoaat kahjustab raku energiasüsteemiks oleva mitokondri DNA-d. "Mitokonder tarbib rakule energia tootmiseks hapnikku, kuid kui seda kahjustatakse, siis see võib viia kogu raku rivist välja," sõnas Piper.
Naatriumbensoaati on säilitusainena kasutatud aastakümneid ülemaailmses 74 miljardi dollari suuruse käibega karastusjookide äris.
Varem on naatriumbensoaati seostatud vähiriski kasvuga. Kui aine seguneb C-vitamiiniga, tekib benseen, mille puhul on tõestatud vähki tekitavad omadused. Piperi sõnul on naatriumbensoaadi ohutust näitavad katsed vananenud ning korraldada tuleks uued, rangemate meetoditega katsed.
http://www.dailymail.co.uk/health/article-458011/Chemical-soft-drinks-wreck-childs-DNA.html
E260 – Äädikhape
Ainuke kahjutu ühend. Kasutatakse konserveerimisel nn. hea tava reeglite kohaselt
Omadused: Säilitusainena või pH-regulaatorina.
Kõrvalmõjud: Pole teada.
E301 - Naatriumaskorbaat
Omadused:Sünteetiliselt valmistatud C vitamiin. Antioksüdant.
Kõrvalmõjud: Puuduvad, kuid kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive.
E407 - Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad.
Omadused: Paksendaja, zheleeriv aine, stabilisaator
Kõrvalmõjud: 1981 kirjutas "Lancet" (Ingl.), et karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid.
E412 - Guarkummi
Omadused: Paksendaja, stabilisaator.
Kõrvalmõjud: Võib tekitada allergilist puudutusaurtikaariat ja medikamentidesse lisatuna gaase ja kõhulahtisust.
E450 – Difosfaadid
Omadused:Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja.
Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive.
E451 – Trifosfaadid
Omadused:Sekvestrant, happesuse regulaator.
Kõrvalmõjud: Pole teada.
E621- Naatriumvesinikglutamaat
Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja.
Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele.
E1422 – Paksendaja. Kasutatakse paljudes kohtades. Täpsem info puudub.
PS! Singis on nendest E-st 6 ja majoneesis 2.
Jääb üle 2 varianti. Kas hakkama meeletult uurima, mida tarbida või parem mitte toote ümbrisele tähelepanu üldse pöörata.
reede, 3. aprill 2009
Rulluisud.
Mõte, et muretseks endale kord rulluisud on nüüd tõeks saanud. Minu esimesed.
Ega ma suurt midagi rulluisutamisest ei tea, sõitnudki olen vast korra 15 a tagasi.
Niipalju ma teadsin, et mida suuremad rattad uiskudel on, seda kiiremini ma edasi kulgen. Niisiis kiirus tundus oluline ( enne mõtlemata sellele, kas ja kuidas ma uiskudel püsti seisan) kui plaanin võtta osa mõnest rulli etapist meie konarlikel asfaltteedel.
Seetõttu jäi valikust välja 84mm ratastega isendid ja olin kindel, et vajan 100mm rattaid endale alla.
Algselt mõtlesin FM 100 isenditele, kuna piiratud eelarve juures paistis, et hinna-kvaliteedi suhe on neil kõige parem :)
Natuke süvenedes lugesin, et FILAsi laidetakse, kuna saabas venib mitu nr suuremaks ja saabas läheb katki ...
Kuskilt jäi kõrvu, et Rollerbladed pidid head olema ja K2-ki mitte kõige halvemad.
Valik käis kiiresti.
Marssisin sisse eelmine nädal k2-e müüvasse Extreemi poodi ja eelmise aasta mudel K2 Radical 100 jäi kohe silma. Proovisin jalga, sõitsin ( pigem koperdasin )poes paarkümmend meetrit. Esmamulje oli segane. Raske on hinnata, kui kunagi sõitnud ei ole. Jalas püsis hästi ja varba ees väike vabaruum olemas. Kõige imelikum oli nimelt uisu nr 43,5 !! Võrdluseks, et jooksujalats on 45+.
Klienditeenindaja küsis, et kas oled kindel, et soovid 100mm ratastega, kui eelnev uisukogemus puudub ? Kahtlemiseks aega ei olnud ja vastus oli kindel JAH. Nüüd kas käsi kullas või seesamune mullas.
Samas tundus mulle ideaalne valik poolkõrged saapad, sest madalad võivad olla liiga koormavad hüppeliigesele ja tasakaalu õppimiseks võib olla mitte kõige parem variant.
Nüüd mõnusat koperdamist
Tellimine:
Postitused (Atom)