( allikas: http://www.jooks.ee/nelikyritus/ . Mina numbri all 341)Sel nädalavahetuselt toimus järjekorras neljas Kõrvemaa jooksuüritus. Ilm oli ilus ja kõik tingimused ideaalsed. Ideaalne suveilm. Ehk päike siras taevas ja temp oli +20. Sarnane olukord oli täpselt 4 a tagasi, kui käisin elu esimesel jooksuüritusel, mis juhtus olema samuti Kõrvemaal. 2006 jäi laeks 1:41. Mäletan seda piina, kui vähese treenitusega jooksin end esimeste 2-3 km tõusudega nii lukku, et tuli lõpu poole tõsist jalutamistehnikat harrastada. Sel korral püüdsin oma vigadest õppida ja mitte end kohe ära tappa. Aja orientiiriks võtsin 1:30, väga ideaalsel juhul 1:28. See aga pidi tähendama keskmist tempot 5:30/km.
Esimese km jooksid minust paljud mööda. Proovisin kulgeda mitte kõige aeglasemalt, pigem surm lõpupoole, kui kohe esimeste küngaste taga. Km aeg 5:19. Teine km sama tempoga. Kuna keskmine pulss kruvis juba algul 176 kanti oli mul 2 varianti. Kas lasta tempo päris alla, see tähendanuks 1h:30m ajaga kindlsti hüvasti jätmist. Või kannatada ja üritada joosta esimese poole ca 5:40 km. Plaan õnnestus ja kannatasin hästi välja. Umbes 5 kilomeetril sain enda ette hea tempo tegija. Tempo oli ideaalne,ca 5:15/km. Umbes 9 km peal läksin ise vedama, sama tempoga, kuid komraadi jõud seljataga lõppes. Viimastel kilomeetritel andsin endast kõik. Viimase km aeg 4:50. Ja max pulss lõpus 199. Rännaku keskmine 179. Aeg 1:16:30.
Õhtuks tegi päike minuga 1:0 ja päiksepiste oli garanteeritud. Juhuste kokkulangemisel oli selline lõpp tulemus ka 4 a tagasi.
Kuni 4-5 km jäin mina mõningatele jalgu, siis alates 6st km ei meenu, et keegi minust oleks mööda rallinud. Pigem sai enda kohta parandatud u 50-70 kohta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar