Paukjärv ja tegemised

Mul on vahelduvalt peas kummitanud Tartu maraton, siis selleks puhuks käisin Kõrvemaal Keppimas ( ehk kepikõndimas). Tean, mida te mõtlete, et ma juba nii vanaks ja põduraks jäänud, et jooksmine enam ei sobi.
Tegelikult oli eesmärk värke õhu mürgitus, teiseks teha ilusas talveilmas ( mis tõesti sealkandis hetkel on) natuke koormust kätele.
Rada oli fantastiline. Korralikult lund ja -1/0 C.
Kuna stat venis ja rajale sai alles napilt enne kella 1pm, pidi arvestama, et 4-4.30 paiku läheb juba ööks kätte.
Selle vältimiseks printisime välja kindla kaardi.
http://www.everytrail.com/view_trip.php?trip_id=146181

MAtk kujunes põnevaks. Paukjärve vaatetorni juures tulid vastu 2 jooksumeest, kes arvatavast tegid sooja talviseks X-treamiks. Edasi kulges matk läbi rada. Õnneks olid jooksjad tulnud sama teed kaudu, mis andis meile eelise. Me nägime teed. Jooksu mehed olid mitmel korral vajuvasse mülkasse astunud ja kahe laua vahelt läbi. Kõvad mehed ja rauast hüppeliigesed pidid meestel olema. Tuli ette korduvalt olukordi, kus laudrada oli vajunud 5-10 cm vee alla. See oli hea matkasaabaste test. Soovitan soojalt minna sinna saapai testima. Siis saab üpris pea selgeks, kas peavad vett või mitte. Mei omad õnneks pidasid.
Mülkast välja roninuna nägime peagi Jahimeest, püss seljas. Kes väitis, et hundikari oli äsja üle raja läinud.
Nii siis me edasi rändasime. Silmad ja kõrvad kuulamas paugatust. Ainuke oht oli jahimehe kuulist pihta saada. Kuid mida ei tulnud, oli pauk. Ju polnud meestel seekord õnne ja loomad said oma elu jätkata. Järgmise korrani.
Tagasiteel oli värskeid hundi -, põdra -, kitse- , metsea jälgi ja magamiskohti.

PS. Keppidest oli igas mõttes tolku. lumes sumpamisel, mäkke kõndimisel, libedal laudteel ja autojäljes "uisutamisel".
Distantsiks ca 13-14 km. ja 3 tundi.