Ujumine

Sai taas üle pika aja tehtud Viimsis 25 m basseinis üks tugev ujumistrenn -2 km total.
1*1 km ( puhkepaus 1-2min) Ujumisaeg kokku 50 min.
Ujumine on hea. Liigesed ei saa liigset pinget ja pulss ei lähe väga kõrgele.
Mis mind nii pika maa juures vihale ajab, on ujutud otsade lugemise keerukus.
Ning igavus. Samas tempos 50 min ühtejutti. Ainukene koht, kus saab vaheldust, on pöörded basseini otsas.
Kuidas teha nii, et ujumine ei tunduks ennast sundiva rutiinse tegevusena ?

võrkpall 1.45 h

Tavapärane võrgu mäng EE sk tegelastega.
Just viimasel v eelviimasel geimil mõtlesin, et olen balleriin ja sirutasin spagaadiks jala ette, et päästa pall. Kuid see mulle edu ei toonud.
Esiteks rebestasin reit ja teiseks palli prõntsatas maha. 2:0 minu kahjuks.

Kas tõesti uus hobbi –suusatamine?

Võiksin öelda, et sellel aastal ma olen suuskadel olnud enam, kui viimase 10 a jooksul kokku. Mis on selle põhjus? Kas tõesti uus tärkav hobbi suusatamise vastu või rutiin jooksmisest ja ujumisest.

Sai taas Pirita velodroomilt suusad laenutatud ja jalga kruvitud. Suusad olid vähe kobedamad, kui seda viimasel 3 korral. Salomoni uisu suusad. Põhi sile ja tundus, et isegi määritud.
Uisu distantsiks kujunes 14 km (4x3,5 km ringi). Aeg 1:14 ja keskmine pulss kellal 175 l/min. Peale igat 3,5 km ringi tegin 2-3 min hingetõmbe pausi. Vastupidiselt eilsele, kus pause tuli ringi jooksul lausa 2 korral teha, oli täna minek kuidagi palju parem.
Hea enesetunne, palju paremad suusad, soe ilm, head sidemed (st, hoidis jalga stabiilsena, mitte ei lasknud suusal omasoodu paremale ja vasakule kalduda) - mida veel tahta.
Treeningkoornus on viimasel nädalal palju kasvanud, pulss kõrgenenud, nii, et homme võtan vabalt ja teeb eiTee päeva.

Nii, et suusad jalga ja kepp lumeseks !

Cheers

Hommikune äratus ja värske lumi

Tekkis selline kummaline mõte, et läheks enne tööpäeva algust jooksuringile. On hommik ja kell 5.35. Üks silm näeb veel und ja teine tajub ähmaselt ümbritsevat.
Avan välisukse ja vastu vaatab mind suur üllatus – lumi. Just, lumi. Öö jooksul sadanud ca5 cm ja juurde seda tuleb.
Käis peast läbi mõte, et äkki lähen voodi tagasi ja magan veel tunnikese. Kuid see mõte kadus kiiresti. Kui juba nii vara ärgatud, siis ei tohi seda aega raisku lasta minna. Mis hommikul tehtud, see õhtul hooleta !
Positiivne on see, et lumesahk oli lükanud u 1,5 km tee puhtaks. Negatiivne, et 2,5 km oli lükkamata

Ringi pikkuseks tuli 8 km ja keskmine pulss 165. Kas tõesti on vorrm nii halb, või tõstab pulssi esmaspäevane vereloovutus?

Hommikused märksõnad:

1) värske õhk ja vaikus
2) vähe autosi
3) kõrge pulss
4) Peale jooksu hea värske tunne.Ei mingit unisust

Tegin täna heateo.

Täna tulid vampiiritarid töö juurde. See tähendab seda, käisin verd loovutamas. Viimasest vereloovutamisest on möödas juba pea aasta. Pärast on hea tunne. Tunne , et oled teinud midagi head. See on kõige enesekasupüüdmatu tegevus, mida tavainimene võib ühiskonna hüvanguks teha.
Samas sai teada oma hemoglobiini taseme, mis oli 137. Üllatavalt madal. Parematel aegadel on jäänud see näitaja 150-165 vahele.
Mäletan veel selgelt seda, kui väikse lapsena juhtusin etv-st vaatama saadet doonoritest ja doonorlusest. Mõtlesin, et kui see on kohustuslik teguviis, siis mina teen küll kõik, et mitte nõela alla minna.


Doonorivere uuringud

Enne vereandmist määratakse doonori sõrme otsast võetud veretilgast:
Esmasel doonoril esmane veregrupp ABO-süsteemis ja hemoglobiinisisaldus, korduvdoonoril ainult hemoglobiinisisaldus. Hemoglobiini normväärtuseks on
• naistel 125-165g/l
• meestel 135-180g/l

Esmasel doonoril ja vajadusel ka korduvdoonoril mõõdetakse vererõhku ja pulssi, mille normväärtuseks on:
• vererõhk 100/60-180/120 mmHg
• pulss 50-100 lööki minutis

Tagamaks vere ohutust analüüsitakse iga veredoosi ning vereandmise järgselt tehakse järgnevad analüüsid:
Hepatiit B viiruse pinnaantigeen (HBsAg)
Hepatiit C viiruse antikehad (Anti-HCV)
Hepatiit C viiruse RNA (HCV RNA)
HI-viiruse vastased antikehad (Anti-HIV-1,2) ja antigeen (HIV p24)
HI-viiruse tüüp 1 RNA (HIV-1 RNA)
Süüfilise tekitaja

Doonorivere uuringud teostatakse vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja Eesti vabariigi seadustele. 2007. aastal astuti doonorivere viirusuuringutes veel üks suur samm edasi ning HIV antigeeni määramine asendati HIV moleku­laarbioloogilise uuringuga - HIV-RNA PCR uuring, mis on tänapäeva viirusdiagnostikas kõige tundlikum ja kõrgtehnoloogilisem meetod. Antud meetodi puhul on aknaperioodi pikkuseks vaid 8–12 päeva. HIV-RNA määramisega tagatakse doonorivere nakkusohutus mak­simaalsel tasemel.

Kõik doonorivere viirusuuringud toimuvad automatiseeritult, kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud firmade toodetud testsüsteeme. Analüüside tulemused liiguvad otse analüsaatoritest Eesti Vereteenistuse Infosüsteemi (EVI). Verekeskusel ei ole võimalik ana­lüüsimata või mittekorras analüüsi tulemustega verekomponente väljastada, kuna seda ei võimalda EVI.

Teised doonorivere uuringud:
Määratakse veregrupp ABO-, Rh- ja Kell- süsteemis ning uuritakse punaliblede vastaste antikehade esinemist.

Kui analüüside tulemused nõuavad järelkontrolli, kutsutakse doonor kordusanalüüsidele. Veredoos, mis ei läbi kõiki uuringuid, hävitatakse.
( allikas : http://www.verekeskus.ee/ )

Jõulu järelmõjud

Kui peale kolmekuningapäeva sai kaalu peale astutud ja seiereid vaadatud, siis paistis, et kaal on katki läinud. Tegelikult oli vastupidi. Peale jõulu söögiorgiaid oli katkiseks pooleks hoopis mina ise. Võiks olla vabalt 10 kilo kergem, siis kannataks juba pikka maad joosta.
Niisiis ei ole valikut, kui uuel aastal uue hooga trenni tegema hakata.
Regulaarne treeninggraafik
Jälgida natukenegi toitumist , (sh juua õhtuti vähem õllesi)


Viimane maratoni mõte oli minna jooksma Stamina aastalõpu maratoni, kuid selleks ei olnud vormi. Kaalusin ja vaagusi, et ei tasu ennast minna tapma vähese vormi ja külma ilmaga. Reaalne oleks olnud läbida 25-30 km ( mitte et ma oleksin eales nii palju jooksnud) ja siis oleksin nädalaid piinelnud ja haavu ravinud.

Jooks ja mina

Jooksmisega sai tegeletud täpselt niisama palju, nagu iga teine keskmine Maarjamäe kodanik. Koolis sunniviisiliselt, piitsaga taga ajades oli max distants 2-3 km.

Esimesed vabatahtlikud jooksudistantsid on mäletamistmööda ajast 2002, ja needki hetke emotsioonidest tingituna. Distantsiks võis olla maksimaalselt 4-5 km.

Arvasin, et rohkem ei olegi võimalik joosta. Vähemalt mina ei ole enamaks suuteline.

Aastad möödusid ja aasta 2007 võis olla see, kui sai esimest korda väisatud 10 km järjest. Siis tundus see metsik enese ületamine ja loomalik saavutus. Sellest ajast peale ma olen end vaikselt liikuma sundinud. Siis kui olin hakkanud jooksu juba veidi nautima, tekkis põlvehäda, mis ei kannatanud rohkemat jooksu, kui 5km korraga. Vastasel juhul tekkisid koormusvalud, põlv läks paiste ja muutus siniseks.

2008 alguses jõudsin järeldusele, et viga oli suuresti kinni mu spordijalanõudes, mis olid mind tänuväärselt teeninud juba 4 aastat. Tegin väljamineku ja soetasin endale Adidas Adistar Cusionid. Kohe oli teine tunne ja põlv kannatas juba suuremaid koormusi.

Niisiis soovitus Teile, kes te alustate jooksuga, muretsege endale kõige ennem jooksu “sussid”. Ja nendega tasuks joosta kuni 700 km, siis on jooksuks vaja uued ketsid muretseda.