Tundub, et tervis hakkab taas paremaks minema. Enam sellist vastikustunnet sõidust ei tekkinud. Ja üldse oli mõnus tunne kulgeda. Võis olla ka asi selles, et ei tapnud end teadlikult ja püüdsin sõita nii umbes maratoni tempos.
Enne rajale minekut hõõrusin vana pidamise maha ja panin uue peale, sest seal all oli selline rokka ja mustuse kiht, et viimastel kordadel ei saanud suuski pea üldse enam pidama.
Määrde osas asi teine. Määret lihtsalt pole, kuid ega ma eriti ei kurda, et ei libise. Kui üle 2- 3 kihi pidamist alla ei pane, siis libiseb ikka. Sest kui kihte läheb rohkem, siis mõjutab see korralikult libisemise omadusi.
Mingi anomaalia kummitab mind seoses pöialdega. Peale igat sõitu on pöidlad tundetud ja surisevad. Ei tea, kas võib asja ajada vale tehnika või paksude villaste kinnaste süüks.
Siin hea näide. Kui järgneval aastal peaks olema lumepuudus, siis saab ka niimodi
Sum siis: 1:25 h/ 16 / 159 .
pöialde mure on äkki sellest, et kepi käepael (ma ei teagi, kuidas seda nimetatakse) soonib kusagilt kinni? mul hoiab parema käe kepil hästi lollakalt ja ahistavalt, et peab trennis paar korda kohendama, et ebamugav poleks. just surub koormusel veidralt käe siseküljelt.
VastaKustutaOstan maratoniks mingid õhemad ehituskindad ja loodan, et äkki probleem laheneb :)
VastaKustuta