teisipäev, 23. veebruar 2010

TM - Tehtud ja rahul.

Niisiis väikesed muljed esimest TM-st.

Varahommik:

Hommik algas kella 6.30 paiku. Ca 40 min kauguse autosõidu kauguselt stardikohast. Hommikusöögiks 4 helbe pudru moosiga ja paar võileiba. Pool tunnikest enne starti üks müslibatoon. Rajale võtsin kaasa 0,5l külma vett ja 3 geeli. Vesi aga loomulikult jäätus esimese 50 minutiga. Edaspidi täitsin pudelit igaks juhuhuks sooja tee või spordijoogiga.

Kõige enam kartsin hommikul riietumist, sest lubas ju -13 ja korralikku tuult, vähemalt hommikupoole. Oli meeldiv üllatus, kui hommiku välja minnes tundus ilm suht vaikne. Ja õnneks seda ilmavaikust jagus terveks distantsi ajaks.

Stardist:

Startida tuli tagant 11 stardigrupist. Kõikidel ümbritsevatel maratoonlastel oli mõnus meeleolu ja eriti mõnusaks tegi veel hommikuna ühiskondlik võimlemisüritus. Kõlas stardipauk ja kõik see mass hakkas liikuma. Tegin vea , et valisin stardiks sisekurvi. Väliskurvi seltskond liikus sisekurvi seltskonnast kordaes kiiremini. Nägin möödumas 7000+ stardinumbritega inimesi, mis ei teinud tuju väga heaks. Stardijooneni jõudmiseks kulus vist küll umbes 4- 5 minutit ja tempot dikteeris pikk rahvarodu. Proovisin enda kohta tasa ja targu parandada , ilma suure trügimiseta.

1) Matu TP 12km peale jõudsin 1:12 h, kohaga 3698. St, et olin tubli 400 inimesest esimese 12 km mööda saanud. Aga see möödumine tuli oma hinnaga. Matu juures hakkas väikene haamer tulema. Laskumistel sahka pidurdamine ja kohati seisma jäämine, pidev radade vahetamine pehmes lumes, kiirendus, pidurdus – kõik see andis tunda.

2) Harimäe TP 23 km. 1:48 h. Tõsisem haamer. Väsimus andis märku. Küsisin TPs, et „kas see oligi siis Harimäe tõus?” Olin jõudnud selgusele, et vahepeal peab tempot alla võtma, sest tundus juba ka et kuskil rinnus hakkas pistma. Ja kindel oli ka , et aja peale pole mõtet hakata pressima. Kõige tähtsam on finishini tervena jõuda. Olin andnud lõiguga ära u 50 kohta. Suusaga olin täitsa rahul. Lolli peaga mõtlesin, et kui veel sellised tõusud jätkuvad, siis käin möördepunktist läbi ja lasen pidamist juurde panna. Enne seda olin vahetult sõitnud kellegi pidamisteibist üle, mis võttis libisemise ikka täiesti kinni. Tegin uue peatuse ja hakkasin pidamist maha nühkima, kuna sain aru , et mul oli all endalgi piisavalt hea pidamine ja see suurt mulle midagi juurde ei andnud. Takistas ainult libisemisomadusi. Järgmine TM ma seda viga enam ei tee. Kui natukenegi peab, siis panen sellega ka lõpuni.

3) Kuutse TP 32km 3:18:30. Taas ca 100 kohta kaotust. Vahetult enne punkti võtsin sisse esimese geeli, või õigemini väikse ampsu, kuna pakk libises näppude vahelt lumme. TP sõin juba tõsisemalt soola, vältimaks tõsisemaid krampe. Proovisin igas punktis juua vähemalt 3 topsi misiganes vedelikku, mis kätte sattus -mustikasuppi, teed ,jõujooki.

(allikas:tm.ee)

4) Peebu 4:04:38 , 39km. Vaimselt kõige raskem osa oli 30 ja 40 km vahel. Lugesin pingsalt igat km tähist. 1 km tundus olevat vähemalt 5km pikk. Mõtlesin , et äkki on rajameistrid nalja teinud ja pannud märgid valesti. Peebus veendusin, et see nii ei olnud. Koht 3764

(allikas: R.Ruut)

5) Palu 4:47:37 h 46,6km. Sildid raja ääres algasid juba number 1 –ga. See andis jõudu kõvasti juurde.

Koht 3688.

6) Hellenurme 5:27:22 53,5. Veel ainult 10 vastu pidada. Sõin ja jõin korralikult ( nagu igas punktis) ja tundsin rõõmu, et järgmine TP on juba finish, kus mind ootab meeõlu ja hernesupp. Paljudele tundus sile lõpuosa väga raske ja piinarikka teekonnana, kuid mulle meeldis . Sain sõita ka muus tehnakas, kui lihtsat vahalduvat sammu. Sest selleks ajaks oli mul selg juba päris valus, ja paaristõuked olid seljale nagu paradiis.

Koht 3618

7) Finish 6:23:44, koht 3555, ehk viimase 10km parandasin 63 kohta oma positsiooni. Ja 3km enne lõppu kohvipaus oli ainus TP millest ma otsustasin loobuda, sest finsih oli silme ees juba liiga värviline.

See oli kindlasti kõige kõvem pingutus, mida ma oma lühikese elu jooksul olen ette võtnud. Üle 6h . järjest rassida on hoopis midagi muud kui 3-4 h. See, et aeg ei tulnud alla 6h mind eriti ei heiduta. Muidugi võib nuriseda raja seisukorra üle, kuid eks kõigil olid enam-vähem tingimused võrdsed. Rahvas ja ilm oli super. Järgmisel aasta uuesti.

3 kommentaari:

  1. tõbise nädala järel võimas sooritus. eks rada oli jah raske, kuid õnneks ilmaga vedas.

    huvitavalt kombel oli mul just raja teine pool oluliselt lihtsam ja poolelt distantsilt alanud ja 15 km kestnud tõusude-laskude lõik oli mulle raja parim, seal ei andnud tehnika mittevaldamine väga tunda. üsna piinav oli samas viimased 15km laugel.

    aga jah, kui järelejäänud kilomeetreid tähistavad numbrid hakkasid juba 2- või 1-ga, mõjus vaimule värskendavalt.

    VastaKustuta
  2. Vabastiili suusaga sõitja kohta pole tulemus paha :)
    Loodan, et järgmine aasta enam endal tervis alt ei vea ja saab proovida sinuga võidu ;)

    VastaKustuta
  3. Kena sõit ja kena kommentaar!
    tean mida tähendab valudes seljaga sõita ja seega respect x2!
    Soovitan kasutada järg.kord sellist asjapuud -
    http://salutaris.ee/www?id=336
    McDavid, mudel 493 - müügil tartus ja hind ca. 600.-
    Mul läks asi kordades paremaks...
    Siim

    VastaKustuta