Kuna oli tegu pühapäevaga, otsustasin teha ühe korralikuma sõidu malbes tempos. Kuid võta näpust. Ei olnud kohe üldse sõidu tunnet ega minekut. Otsustasin, et ei hakka end piinama ja lõpetasin peale 13 km läbimist. Sõidus peab olema ikkagi mõnu ja kui mõningatel päevadel seda pole, siis ei tasu hakata jõuga ka väänama.
Järgmisel päeval peale sõitu hakkas hommik tatise nina ja paksu peaga. Täna, päev hiljem on asi ainult hullemaks läinud. Põhiline on, et asi enam hullemaks ei lähe, sest sõiduni ju mitu tubli päeva ees.
Miks on alati haigustel nii hea ajastatus ?
Loodetavasti jõuab veel korda saada.
pigem ikka küsimus - miks haigused üldse kallale tikuvad?!
VastaKustutasa viimase kuu jooksul kaks korda tatti tilgutanud, ma sinu asemel hakkaksin uurima põhjalikumalt tervisega seonduvat...
Eks kõigil on teinekord enesetunne kehvem aga ise küll ei mäleta, et kunagi tati pärast trenni oleksin ära jätnud
Siim
Uurida tasub alati.
VastaKustutaMinul näiteks oli kunagi probleeme, et külmetasin talve kurgu ära.
Pärast mandlite eemaldamist pole enam probleeme olnud, isegi salli ei pea kandma :)
Eesti meditsiini probleem on see, et ravitaks tagajärge, mitte põhjust.
Ergo
Mul kõik siseelundid alles ja pole midagi ära lõiganud :)
VastaKustutaSamas Siim, võiksin ju tunnise otsa suusatada tundmata sellest mõnu. Aga näen, et sel pole pointi. Tervis on ikka tähtsam ja usun, et see nädalane paus võib hästi mõjuda.
Rihu, ära kuula Siimu ässitusi...
VastaKustutaMeremehed üldiselt võtavad selle peale kui nina tatine või mõni tõbi hakkab kimbutama. Soovitan sul kah panna üks klaas konjakit õhtul...ja klaasike ka hommikusöögi kõrvale.
aplaus. hea aja sõitsid haigusenädala järel välja. tubli töö.
VastaKustuta