kolmapäev, 3. veebruar 2010

26



Tundus, et haiguse vimm on minema pühitud ning otsustasin minna ja teha ühe korraliku sõidu.
Kurvastuseks pidin end korralikult tagant sundima. Ei olnud sellist entusiasmi sees nagu seda oli veel paar nädalat tagasi, mil tuli pigem end tagasi hoida, sundimisest ei saanud juttugi olla.
Juba esimeste kilomeetritega sai aru, et kerge täna olema ei saa. Süda lõi pidevalt tumepunase joone peal- hapniku ei olnud, hingata raske. Arvasin ekslikult, et see äkki möödub. Raske oli sõita normaalse tempoga, raske oli väga madala tempoga. Esimese 6.8 aeg tuli 37 min kanti, avg 167-ga. Otsustasin teisel ringil tempot langetada. Teine ring siis 42 min, aga keskmine pulss jäi samaks.
Viimased 5 km sõitsin väga vaikses tempos metsa all, mis aitas lõpuks tempo 164 juurde viia.
Enesetunne oli pidevalt selline, et pulss 180+ peal. Ja madala tempoga jäi see tunne samaks.
Suusk justkui libises ja 3+ hinde saaks ka pidamisele anda, kuid ei saa aru, mis mäda on. Samuti tehnika logises korralikult. Kardan, et kui olukord ei parane, siis saab maraton päris keeruline ettevõtmine olema. Samas pingutama peab ja loodan, et saab taas end sõidukorda seatud.

Sum: 18,6 / 1:55:00 / avg164

1 kommentaar:

  1. Tõenäoliselt sul ikka kerge vimm sees, mida muidu ei märka kui füüsilist tehes. Parem anna veel veidi puhkust ja proovi siis uuesti. Arvan, et tulemus tuleb juba parem.

    VastaKustuta