neljapäev, 21. jaanuar 2010

22 ehk Pirital pakast trotsimas


Rahvast oli vähe nagu ka eile. Pole ka ime, sest normaalne inimene sellise ilmaga ei taha ninagi õue pista veel vähem end külmas liigutada.
Eile määrisin suusad ja panin alla endale pidamisteibi.
Mõtlesin , et siis 200 km hoolete kui ainult klassikat sõita, aga võta näpust. Suutsin pidamisteibi 200 meetriga alt ära sõita. Algul mõtlesin, et panin päris puusse. Libisemine oli negatiivne ja esimesi samme tehes tahtsin kohe üle kuudi lennata. Mõtlesin, et sellise lippega sõidan max 1 km ja siis lähen sooja tagasi. Jäin seisma, vaatasin suusa alla ja märkasin üllatuseks, et pidamisteip oli 90 % ulatuses kadunud. Panin pidamisalast umbes 1 cm vähem, kuid oleks vist pidanud panema 4-5 cm vähem. Lihtalt koorus maha. Müstika. Järgmine kord katsetan uuesti - jonni ei jäta. Lisaks loen manuali korralikult läbi.


Seetõttu tuli jälle anda paaristõukeid ja vabat sõita, mis on aga hakanud vaikselt ununema. Tundsin end ikka täitsa kehvakesena vabas tempos vaba stiiliga sõites, kuid tunni aja möödudes võinuks juba panna 4- või 3 + :)

Pärast väsitavat müttamist oli väike saunaõhtu. Tänud Soonikule sauna, maitsva õlle ja pirukate eest.

Dist: 11km / 1 h

1 kommentaar:

  1. ilm on jah suht rõve. psühholoogiline surve väljamineku vastu on õhtul ja pimedas suur. samas rajale ja sooja sisse saades polegi väga dramaatiline. vähem sportijaid ka ehk lahedam harjutada.

    VastaKustuta