- Ei tohi võtta eesmärgiks kaalu paastumine kui kaalust allavõtmise vahend.
- Kui võimalik, siis hoida end eemal igasugustest isuäratavatest toidulõhnadest ( minul endal seda probleemi 4 päeva jooksul ei olnud)
- Mitte üle pingutada füüsilise aktiivsusega. Kuid liikuda samas niipalju, et organism töötaks. Ise proovisin kõndida lõunal ca 2-3 km ja liikusin ühistranspordiga. Siis tuli vast 4-5 km päeva kohta ära.
- Kui enesetunne läheb halvaks, siis hingata veidi värsket õhku ja kõndida või / ja võtta väike amps mett, tõstmaks veresuhkru taset organismis. Ja juua vett, kuhu on pigistatud sidrunit. Aitab väga.
Kyyslauk
teisipäev, 14. veebruar 2012
Tervises kehas terve vaim ehk eksperiment PAAST.
neljapäev, 29. september 2011
Sport on tervisele kahjulik
Tere tulemast suusa - ja veemaailm.
Üle pika aja sain eelmisel neljapäeval taas hüppeliigese trauma. Sedakorda võrkpalli mängides. Loodan, et 3 on kohtu seadus nagu seda rahvasuu väidab.
Seadsin kohe peale seda "sammud" traumapunkti.
Kogemus sealgi oli kogemust väärt. Tundsin end nagu pangas või selveri vorstijärjekorras. Ka seal tuli teenindamiseks valida number. Õnneks jõudsin sinna mitte tipptunnil. Ehk, enne seda, kui teised võrkpalli ja korvpalli traumadega inimesed sisse hakkasid voorima - ja neid ei olnud mitte vähe. Kelledel hüppeliigesed, kelledel mokk katki ... jne.
Number käes , küsisin esmalt ratastooli, sest spordikotiga kargamine oli mind ära väsitanud. Tuligi liinitööl teenindajatädike ja tõi mulle rattad ja sõidutas esimese ruumi ette. Esimeses ruumis küsiti , mis mureks (kusjuures tossugi ei pidanud seal ära võtma, sest jalga ei vaadatud ) ja saadeti otsekohe röntgenisse.
Peale seda aga numbri järgi järgmise ukse taha ootama taas oma järjekorra numbrit, kus seisis laes telekas, kus jooksid numbrid, kes sissetulevad patsiendid ja kes otsustusruumi minejad. Seadsin end rahulikult sisse ootama oma korda.
- Tervelt 40 - 45% spordivigastustest on hüppeliigese vigastused
- 85% hüppeliigese vigastustest on sideme vigastused
- 85% sidemevigastustest on lateraalse sidemekompleksi vigastused
- 50% lateraalsete sidemete spordivigastustest on korvpalluritel
- Jalgrattur, uisutaja - harva
• Enamasti puuduliku rehabilitatsiooni, aga kõige enam siiski puuduliku neuromuskulaarse treeningu tõttu
• See tähendab, et ta ei treeni oma keha tundma -kuidas käitub hüppeliiges ja pöid liikumisel
• Seega uus vigastus toimub seetõttu, et aju registreerib vääralt keha asendit
• Mehaaniline ebastabiilsus asendub funktsionaalse ebastabiilsusega
• Funktsionaalne ebastabiilsus on kõige sagedasem jääknäht peale akuutset ( ja kroonilist) hüppeliigese
sidemete vigastust.
teisipäev, 20. september 2011
Sügisjooks -TEHTUD
Plaan oli alustada lahti jooksuga esimesed km 6min/km , edasi siis kiirenevas tempos.
reede, 9. september 2011
Uued käimad - New Balance 880.
(Pilt lehelt runningshoes.com) |
9/11 SEB jooks
Trenni spetsiaalselt selle jaoks teinud ei ole ja selle aastaarvu sees jäävad jooksukilomeetrid 200 kanti.
Niipalju ei ole, et hakkaks mõtlemagi 42 km peale ja 10 km jooksule ka end tapma ei taha minna. 21 ongi just selline mõnus distants, kus saad endale sobiva tempoga mõistlikult pika maa läbida.
Kaastannatajad. Näeme pühapäeval.
esmaspäev, 21. märts 2011
Ujumisest ehk kuidas takistada kaasliiklejaid
teisipäev, 1. märts 2011
TM 2011
Pikk aeg möödas viimasest postitusest. Polnud ka vahepeal midagi põletavat kirjutada.
reede, 7. jaanuar 2011
neljapäev, 30. detsember 2010
Terviseuuring
Kustutan oma võla ja panen kirja oma käigust terviseuuringutel märts 2010. Peale Tartu ja Haanja suusamaratoni.
Stiil: Jooksulint
Kuna tegemist oli esimese terviseuuringuga, ei osanud ma midagi konkreetselt oodata. Ainuke soov oli teada saada kas ma tohin üldse sellistel koormustel harjutada ja mis pulsiga ma tegelikult peaks harjutama, et terve püsida.
Jooksulindil ja talvesaabastes suutsin näidata järgmiseid näitajaid:
- Vastu pidasin 14 km/h 1 min - hea
max pulsisagedus 196 ( kuigi tundsin, et väike varu oli). Olen kindel, et saan ka 200 ilusti kätte, kuid see ei muuda väga midagi.
Anaeroobne lävi 154 on enda jaoks suht madal. St. et reeglina on treeningul pulsi sagedus 155-165. Peaks aga olema 130-150
Kui küsisin peale testi, et kuidas ma suutsin Haanjas 3:20 h pingutada keskmise pulsiga 174, siis ei osanud arst selle kohta väga midagi öelda. Võttis vaikseks. Ütles enam-vähem naljatades, et ma oleks pidanud juba koolnud olema.
Aeroobse võimekuse taset ei arvutatud, kuid kiire kalkulatsiooni põhjal on mul see näitaja 18.9 ehk Harju keskmine.
Veel üks huvitav tabel: Max hapnikutarbimise seos levinud spordialade vahel. Näitab, mis ajaga peaks olema teoreetiliselt võimalik sul joosta eri distantse.
Selle tabeli järgi peaks maratoni jooksma 3.17 , mis on täiesti ebareaalne.
Tervisesportlasel tasuks pigem vaadata seda:
Anaeroobne lävi
Kokkuvõte:
Mul oli "meelest läinud", et ma uuringutel üldse käisin ja trenni teen veidi üle oma võimete ( st. ei pööra tähelepanu põhivastupidavusele) ega vaata mis ja kuidas peaks tegelikult tegema, et areneda. Valesti treenides aga on ületreenituse oht ja tüdimus igasugusest sportlikest tegevustest.
teisipäev, 28. detsember 2010
Onu Riho suusapäevikud vol 1
kolmapäev, 15. detsember 2010
88.8 km ehk põhja ladumine
esmaspäev, 13. detsember 2010
TM 2011
Paar päeva tagasi registreerisin meeltesegaduses end taas Tartu Maratoni nimekirja. Valud ja piinad ununevad ja taas algab valmistustsükkel. Ennekõike peaks see olema põhja ladumine, kuid mina "loll" treenin ikka nii, kuidas tunne ja palju kannatan.
Vähekene statiskikast:
Eelmisel aastal sain suusad alla 20 detsembril ja enne TM oli läbitud umbkaudu 330 km, mis tundus täiesti piisav. Kui arvesse võtta veel seda, et ega ma peale suusatamise suurt midagi ei teinud. Tõsi, vahest tuli ette ka suplemine basseinis. Eriti siis kui ilm oli selline, et rajale väga minna ei kannatanud.
Täna, 13 detsembril kui torm "Monika" on üle käinud ja lund on nii, et sellest lumest kannataks vabalt 10 kond MK etappi Otepääl korraldada on mul kontos juba tubli 68 (suusa)kilomeetrit. Plaan on saada ettevalmistusperioodil sama palju kätte kui eelmisel aastal. Samas aega on vähem, mis tähendab ainult üht. Tuleb sõita lihtsalt korraga rohkem kilomeetreid. Eks paistab, kuidas üritus välja kukub.
Eesmärk on läbida TM kiiremini, kui eelmisel aastal. Varustus on sama ( ainukese vahega, et kepp on veidi kannatada saanud)
PS ! Kui oled haiglane, ei tasu suuski alla toppida. Tänu sellele on tekkinud krooniline köha, mis ei lase korralikult harjutada.
Eriti hea meel on selle üle, et vanadest klassivendadest on TM täispikale end kirja pannud 8 -st 7, mis on väga tänuväärt tulemus. Kuid pole välistatud, et siia lisandub ka kaheksas liige -tuntud fotograaf :)
(Pilt: kanal 2)
CAMINO pildis
kolmapäev, 21. aprill 2010
Unarusse jäänud..
Samuti käisin peale maratone VOmaxis oma võimeid hindamas. Teab siis kuidas ja kas edasi teha. Võttan kätte ja panen lähipäeval kokkuvõtte ka siia.
Seniks otsime suvedressid kapist välja.
pühapäev, 7. märts 2010
38 Haanja maratoni muljed
Fantastiline koht, korraldus, loodus. Ühesõnaga kõik oli super. Ka toimumise kellaaeg , kell 11 oli kui rusikas silmaauku. Sel ajal on juba organism piisavalt ärganud ja valmis rajale tuiskama, vastupidi TM, mis algas juba kell 9 hommikul.
Ilma lubas sõidu ajaks ca -7 ja ca 5m/s tuult. Ehk tuntavat tempi kusagil -10. Kohale jõudnuna sain aru, et vesti võib peale panemata jätta. Ehk lepin 3 kihiga, mis sõitu arvestades osutus ka paljuks. Kaela tõmbasin külma kaitseks ehitusmaski, mille pea 5 km pärast kõhukotti poetasin, kuna ilm läks järjest soojemaks ja päike kuumemaks. Isegi kindad ja müts tundusid olevat ülemäärased, kuid neid ma ära ei visanud.
Suusad lasin ette valmistadada Tartu lauluväljaku all suusavendade juures. Ja tõele au andes suutsid nad suusad täitsa hästi ära määrida. Võibolla ise oleks suutnud küll veidi paremini libisema panna, kuna kanna osast olid nad veidi üle piiride määrinud ja see takistas algupoolel libisemist, seevastu pidamine oli algul ca 10-15 km hea ( ilm -5 juures). Siis aga ilm soojenes ja pidamine läks hapramaks ja libisemine paremaks. Kuid kurta ma väga ei saanud. Eks kõigil olid ilmastikutingimused samad ja tuli tehnikat korrigeerida vastavalt ilmnastiku oludele, oma jõuvarude ja oskustele tuginedes.
Mingisugust strateegiat mul enne sõitu välja mõeldud ei olnud. Kui, siis ainult niipalju, et viimaseks ma jääda ei tahtnud.
Stardijärjekorra nr oli 1015, mis tähendas startimist viimasest grupist nagu tavaks saanud. Seljataga oli vahest 10 – 20 kaaskannatajat. Ei hakkanud enne stardipauku lindi taha end trügima, et stardikoridoris ca 40-50 kohta võita.
Stardipauk kõlas, ning rajale lasti esimesed 100, siis ca 20-30 sek pärast järgmised 100 ... jne. Kuna lõpuks sain teele ka mina. See oli väga mõistlik otsus korraldajate poolt, kuna vastasel juhul oleksid tekkinud esimese tõusunuki peal kordades hullemad tropid. Otsustasin väga „hullu mitte panna”, sest ei tahtnud suuski , ega suusakeppe murdma hakata. Ei hakanud ka radade vahelt trügima. Aga sellele vaatamata pidin 1,4 km korraliku kukkumise tegema, kuid õnneks pehmesse lumme. Kukkumise korraldajaks oli just üks selline „ülbik” , kes radae vahelt püüdis oma kohta parandada. Kuna ees, oli kukkunud ca 4-5 võistlejat terve raja laiuses, ei jäänud muud üle, kui otsida piisavalt pehme koht raja ääres ja sinna tuisata. Õnneks oli mugavalt pehme ja ilma suuremate probleemideta sai sõitu jätkata. Rütmi lõi segi, kuid see oli ka kõik. See jäi minu ainukeseks kukkumiseks, võttes arvesse kui hullud laskumised olid ja suusatajatele, kes kavatsesid laskumiste peal sahka sõita. Laskumistel oli tõepoolest hea sõita uisusuusaga. Hästi kontrollitav ja kiiresti sai tasakaalu tagasi, kui asi kippus käest ära minema. Pärast telefoni lumest otsides ja politseinikutega rääkides sain teada , et esimese TP juures laskumisel oli olnud üks tõsine kukkumine, kus üks 100 oli siruli. Usun, et see võis olla liialdus, kuid 30-50 võis olla täitsa reaalne. Suutsin edasisi kukkumisi vältida, mööduda, teistest üle hüpata. Ning kõik kukkumiste põhjustajad keda mina nägin olid radade vahel „siiberdajad” –suusakultuuri puudumatus.
5 km . Stardijoone ületasin ca 4,5 min pärast avapauku. Umbes 5 km juures mõtlesin, et tühja kah, punnitan niipalju kui suudan, kui 10 – 20 peal täitsa ära kustun,siis kustun, kui mitte, siis pingutan lõpuni välja.
Aeg stardipaugust: 0:34:44 , avg 162
10 km. Enesetunne oli väga raske. Sellest annab ka märku ka kogu distantsi kõrgeim keskmine ja maksimum pulss. Joogipunkti tuli tükk maad oodata. Ootasin pingsalt TP märki. Energiat ei saanud selle punktiga küllaldlaselt juurde ja umbes 12 km juures sõin sisse esimese geeli, mis andis juurde korralikult energiat nagu meremees Poppey´l spinatit süües.
Aeg: 0:30:58, avg 182 ,max 195
1:05:42
15 km. Peale 15 km sai läks juba rada hõredamaks ja sai enda tempot sõita. Vähem oli trügimist.
Aeg: 0:21:44, avg 177
16,1 km. TP tuli nii ootamatult, et selleks ajaks ei jõudnudki uuesti janu ega söögiisu tekkida. Aga varuga püüdsin juua igas TPs 3 topsi jooki , süüa hapukurki ja koduleiva viilu.
Aeg kohe peale TP 1:37:20 . See tähendab seda , et ca 10 min kulus 1,1 km läbimiseks ja toidupunktis passimisele. See näitab palju ma kogusin kaotussekundeid TP-s. Umbes 5 min. Seda on palju.
20 km Pool maad läbi. Kestan. See on hea märk. Jõudu on . Järgmine TP 6,5 km jäänud
Aega kulunud : 1:49:27 , avg 178
25 km Tarbisin ära magneesiumampulli ennetavalt krampide tekke vastu. Hakkasin tasapisi kohta parandama.
Aeg: 0:20:01, avg 180
30 km Võtsin sisse teise geeli. Püüdsin väikeseid laialivalgunud gruppe kinni. Rabelema ei hakanud. Sõitsin ca 4 km ühe jänese tuules, aga tema tempo osutas liiga kiireks. Lõpuprotokollist vaadates, sain tast lõpus 5-6 min jagu.
Aeg: 0:22:59, avg 175
33 TP Tarbisin standartsed joogid, paar banaanitükki ja leiba, soola. Tundsin, et vaikselt hakkavad krambid tulema. Soola tarbimine oli vajalik, sest kuulu järgi munamäe sein pidi olema väga valus katsumus. See tõus oli ikka korralik ronimine. Lumi oli pehmeks tambitud ja üles mineks oli päris keeruline. Tõusul isegi proovisin kahest mööduda, kuid tundsin kuidas vere maitse hakkas suhu tulema ja jalg vaagus krambi – mitte krambi piirimail. Peale “seina” tuli veel üks lauge tõus. Siis polnud enam nuud midagi kui võimalikult alju paaris tõukeid. Endagi üllatuseks jätkus jaksu paaris tõukeid lasta. Eriti metsa all, kus oli jäine ja lippe väga super. Selg hakkas veidi valutama, kuid ei midagi katastroofilist.
Aeg: 2:49:17, avg 170
35 Endast kedagi mööda ei lasknud vaid parandasin mõne peanaha jagu oma kohta.
Aeg: 2:57:05
40. LÕPP!!
3:25:20, koht 754.
Sõiduga jäin väga rahule. Maaliline maastik, tehniised laskumised .. hea sõit. Kui vähegi vormi on,siis järgmisel aastal uuesti.
neljapäev, 4. märts 2010
Haanja maraton
Mõtlesin, et kui suudan ära kannatada TM 63 km, mis see 40 siis enam ära ei ole. Esialgse plaani kohaselt on kavas rada läbida ja nautida ilma ja loodust ( kui muidugi ilmaolud on vastavad, et seda lubavad) . Samas kui peaks olema sees POWERIT , siis üritaks aja peale sõita. Aja peale ei sooviks mõelda, sest TM salaja mõeldud 5:30 v 6h jäi alistamata.
Ja esimest korda elus andsin oma suusad proffidele ( suusavennad.ee) määrida. Vaatab, mis asjast välja kukub.
Märtsi treeningud 34,35,36
Rahul
02.03 Käed olid eilsest jube väsinud. Tegin väikse loputamise Aura bassus. 36min nonstop ca 1,7km. Ei mäleta lähitulevikust sellist aega, et oleksin kunagi nii pikalt viitsinud ujuda.
03.03 Tartu Tähtvere suuska. Enamjaolt paaristõukeid. Laskumised olid väga libedad ja jäised. Sadas vaikset lund.
sum 1:14 , 15,2 km. avg 156
Rahul
kolmapäev, 24. veebruar 2010
teisipäev, 23. veebruar 2010
TM - Tehtud ja rahul.
Varahommik:
Hommik algas kella 6.30 paiku. Ca 40 min kauguse autosõidu kauguselt stardikohast. Hommikusöögiks 4 helbe pudru moosiga ja paar võileiba. Pool tunnikest enne starti üks müslibatoon. Rajale võtsin kaasa 0,5l külma vett ja 3 geeli. Vesi aga loomulikult jäätus esimese 50 minutiga. Edaspidi täitsin pudelit igaks juhuhuks sooja tee või spordijoogiga.Kõige enam kartsin hommikul riietumist, sest lubas ju -13 ja korralikku tuult, vähemalt hommikupoole. Oli meeldiv üllatus, kui hommiku välja minnes tundus ilm suht vaikne. Ja õnneks seda ilmavaikust jagus terveks distantsi ajaks.
Startida tuli tagant 11 stardigrupist. Kõikidel ümbritsevatel maratoonlastel oli mõnus meeleolu ja eriti mõnusaks tegi veel hommikuna ühiskondlik võimlemisüritus. Kõlas stardipauk ja kõik see mass hakkas liikuma. Tegin vea , et valisin stardiks sisekurvi. Väliskurvi seltskond liikus sisekurvi seltskonnast kordaes kiiremini. Nägin möödumas 7000+ stardinumbritega inimesi, mis ei teinud tuju väga heaks. Stardijooneni jõudmiseks kulus vist küll umbes 4- 5 minutit ja tempot dikteeris pikk rahvarodu. Proovisin enda kohta tasa ja targu parandada , ilma suure trügimiseta.
1) Matu TP 12km peale jõudsin 1:12 h, kohaga 3698. St, et olin tubli 400 inimesest esimese 12 km mööda saanud. Aga see möödumine tuli oma hinnaga. Matu juures hakkas väikene haamer tulema. Laskumistel sahka pidurdamine ja kohati seisma jäämine, pidev radade vahetamine pehmes lumes, kiirendus, pidurdus – kõik see andis tunda.
2) Harimäe TP 23 km. 1:48 h. Tõsisem haamer. Väsimus andis märku. Küsisin TPs, et „kas see oligi siis Harimäe tõus?” Olin jõudnud selgusele, et vahepeal peab tempot alla võtma, sest tundus juba ka et kuskil rinnus hakkas pistma. Ja kindel oli ka , et aja peale pole mõtet hakata pressima. Kõige tähtsam on finishini tervena jõuda. Olin andnud lõiguga ära u 50 kohta. Suusaga olin täitsa rahul. Lolli peaga mõtlesin, et kui veel sellised tõusud jätkuvad, siis käin möördepunktist läbi ja lasen pidamist juurde panna. Enne seda olin vahetult sõitnud kellegi pidamisteibist üle, mis võttis libisemise ikka täiesti kinni. Tegin uue peatuse ja hakkasin pidamist maha nühkima, kuna sain aru , et mul oli all endalgi piisavalt hea pidamine ja see suurt mulle midagi juurde ei andnud. Takistas ainult libisemisomadusi. Järgmine TM ma seda viga enam ei tee. Kui natukenegi peab, siis panen sellega ka lõpuni.
3) Kuutse TP 32km 3:18:30. Taas ca 100 kohta kaotust. Vahetult enne punkti võtsin sisse esimese geeli, või õigemini väikse ampsu, kuna pakk libises näppude vahelt lumme. TP sõin juba tõsisemalt soola, vältimaks tõsisemaid krampe. Proovisin igas punktis juua vähemalt 3 topsi misiganes vedelikku, mis kätte sattus -mustikasuppi, teed ,jõujooki.
(allikas:tm.ee)
4) Peebu 4:04:38 , 39km. Vaimselt kõige raskem osa oli 30 ja 40 km vahel. Lugesin pingsalt igat km tähist. 1 km tundus olevat vähemalt 5km pikk. Mõtlesin , et äkki on rajameistrid nalja teinud ja pannud märgid valesti. Peebus veendusin, et see nii ei olnud. Koht 3764
(allikas: R.Ruut)
5) Palu 4:47:37 h 46,6km. Sildid raja ääres algasid juba number 1 –ga. See andis jõudu kõvasti juurde.
Koht 3688.
6) Hellenurme 5:27:22 53,5. Veel ainult 10 vastu pidada. Sõin ja jõin korralikult ( nagu igas punktis) ja tundsin rõõmu, et järgmine TP on juba finish, kus mind ootab meeõlu ja hernesupp. Paljudele tundus sile lõpuosa väga raske ja piinarikka teekonnana, kuid mulle meeldis . Sain sõita ka muus tehnakas, kui lihtsat vahalduvat sammu. Sest selleks ajaks oli mul selg juba päris valus, ja paaristõuked olid seljale nagu paradiis.
Koht 3618
7) Finish 6:23:44, koht 3555, ehk viimase 10km parandasin 63 kohta oma positsiooni. Ja 3km enne lõppu kohvipaus oli ainus TP millest ma otsustasin loobuda, sest finsih oli silme ees juba liiga värviline.
See oli kindlasti kõige kõvem pingutus, mida ma oma lühikese elu jooksul olen ette võtnud. Üle 6h . järjest rassida on hoopis midagi muud kui 3-4 h. See, et aeg ei tulnud alla 6h mind eriti ei heiduta. Muidugi võib nuriseda raja seisukorra üle, kuid eks kõigil olid enam-vähem tingimused võrdsed. Rahvas ja ilm oli super. Järgmisel aasta uuesti.
teisipäev, 16. veebruar 2010
31 e. negatiivne
Järgmisel päeval peale sõitu hakkas hommik tatise nina ja paksu peaga. Täna, päev hiljem on asi ainult hullemaks läinud. Põhiline on, et asi enam hullemaks ei lähe, sest sõiduni ju mitu tubli päeva ees.
Miks on alati haigustel nii hea ajastatus ?
Loodetavasti jõuab veel korda saada.
neljapäev, 11. veebruar 2010
30 täis
Plaan oli teha väikest intervall treeningut. Esimesed 25 min sissesõit madalal pulsil, ja siis teine pool tempokamalt. Päris võhmale võttis, arvestades ka seda, et libisemine polnud ka suurem asi. Tundus, et pidamise ala läks jäässe ja tõmbas kinni.
sum: 57min / 10.9 km
teisipäev, 9. veebruar 2010
29
Enne rajale minekut hõõrusin vana pidamise maha ja panin uue peale, sest seal all oli selline rokka ja mustuse kiht, et viimastel kordadel ei saanud suuski pea üldse enam pidama.
Määrde osas asi teine. Määret lihtsalt pole, kuid ega ma eriti ei kurda, et ei libise. Kui üle 2- 3 kihi pidamist alla ei pane, siis libiseb ikka. Sest kui kihte läheb rohkem, siis mõjutab see korralikult libisemise omadusi.
Mingi anomaalia kummitab mind seoses pöialdega. Peale igat sõitu on pöidlad tundetud ja surisevad. Ei tea, kas võib asja ajada vale tehnika või paksude villaste kinnaste süüks.
Siin hea näide. Kui järgneval aastal peaks olema lumepuudus, siis saab ka niimodi
Sum siis: 1:25 h/ 16 / 159 .
esmaspäev, 8. veebruar 2010
pühapäev, 7. veebruar 2010
27
Täna otsustasin teha tunnise otsa. Kuid enesetunne oli täitsa hea ja sõit venis 2 tunniseks. Distants 3 *7,2 km ringi. Stabiilses tempos 40 min ring. +-1 min.
Suur ring oli nii heas konditsioonis, et oli patt mitte seal sõita. Samuti oli heas seisus Ambose kõrval olev lemmik laskumine, mis kannatas ilma pidurdamata läbi sõita ( juhul kui julgust piisavalt)
Viimasel ringil pidi end veidi tagasi hoidma, kuna hakkas korralik vedelikupuuudus tekkima. Reeglina olen suuteline ilma vedelikuta kulgema max 1- 1,5 h, mis tähendas seda, et viimasel ringil tuli paari kilomeetri tagant otsida raja äärest värsket valget lund ja lasta hammaste vahel krõbiseda.
Muidu mõnus trenn ja mis kõige olulisem -rahvast oli vähe. Umbes sama palju kui seda oli -20 pakasega. Tundub, et kõik käivad sõitmas valgel ajal.
Sum: 21,7 / 2 / 161
kolmapäev, 3. veebruar 2010
26
Tundus, et haiguse vimm on minema pühitud ning otsustasin minna ja teha ühe korraliku sõidu.
Kurvastuseks pidin end korralikult tagant sundima. Ei olnud sellist entusiasmi sees nagu seda oli veel paar nädalat tagasi, mil tuli pigem end tagasi hoida, sundimisest ei saanud juttugi olla.
Juba esimeste kilomeetritega sai aru, et kerge täna olema ei saa. Süda lõi pidevalt tumepunase joone peal- hapniku ei olnud, hingata raske. Arvasin ekslikult, et see äkki möödub. Raske oli sõita normaalse tempoga, raske oli väga madala tempoga. Esimese 6.8 aeg tuli 37 min kanti, avg 167-ga. Otsustasin teisel ringil tempot langetada. Teine ring siis 42 min, aga keskmine pulss jäi samaks.
Viimased 5 km sõitsin väga vaikses tempos metsa all, mis aitas lõpuks tempo 164 juurde viia.
Enesetunne oli pidevalt selline, et pulss 180+ peal. Ja madala tempoga jäi see tunne samaks.
Suusk justkui libises ja 3+ hinde saaks ka pidamisele anda, kuid ei saa aru, mis mäda on. Samuti tehnika logises korralikult. Kardan, et kui olukord ei parane, siis saab maraton päris keeruline ettevõtmine olema. Samas pingutama peab ja loodan, et saab taas end sõidukorda seatud.
Sum: 18,6 / 1:55:00 / avg164
pühapäev, 31. jaanuar 2010
reede, 29. jaanuar 2010
24 e haige
pühapäev, 24. jaanuar 2010
23
Esimest korda oli ujudes selline anomaalia, et 10 min ei saanud korralikult vasakuga käega liigutust lõpuni teha , kuna lõikav valu lõi kakspealihasesse ja triitseptsisse. Mõne aja möödudes see aga kadus.
Otsustasin, et hakkan pärast suuskamist ka käsi ja muid lihasgruppe venitama.
laupäev, 23. jaanuar 2010
2 sek kuulsust
Melu Nõmme suusaradadel: maratoniks valmistujad ja ukerdavad inglise turistid