kolmapäev, 30. detsember 2009

8 trenn

Pirital koos Tony onuga.
Tõnn oli sel aastal esimest korda rajal ja piirdus esimese korra kohta ühe 3,2 km ringiga. Täiesti mõistetav, sest suusad ka ei lippanud ikka üldse. Proovisime algul teha ka suusavahetust, kuid minu saapad ei tahtvat hästi sobida Tõnni klambritesse. Vägistama ka ei hakanud.
Täna oli päris karm suusailm. -8C ja tuuline. Nii, et peale tunnikest rajal veedetud aega oli habe täiesti härmas.
Plaan oli teha rahulikult. Kas uisku v paaristõukeid. Kuna sadu oli tihe ja korralikku klassikajälge ei olnud masin sisse sõitnud, ei olnud seal ka libisemine kaugeltki võrreldav eelmise korraga. Seetõttu otsustasin teha uisu ringe. Esimese 2 km tegin Tõnniga koos, kuid siis hakkas näppudel nii külm, et lisasin tempot.
Kuskil 5 km peal haakusin ühele tegelasele sappa ja sõitsin tema järgi (alul plaanisin tast isegi mööda minna), kuid see sai jälle saatuslikuks. Oleksin kannatanud tempot küll, kuid pulss mitte. Jälle kruvis end 175+ peale. Niipalju siis madala pulsiga treenimisest. Tean. Järgmine kord sõidan OMAS tempos.
Viimased 1,5 ringi tegin ringi mõlemas otsas ühe pausi, et taastada pulss ca 145 peale. Tundus õige samm. Sest muud moodi alla ei tahtnud kuidagi pull kukkuda. Isegi mitte siis, kui kiirus oli umbes sama nagu mõnel pensionäril. ..Ja tagasitulles tõus ikka võtab mahlad välja. Pole vahet, kas sõidad üles või kõnnid kääri .
SEllise sõiduga siis järgmised näitajad:
1:05 h', Kusjuures esimene 3,2 km aeg oli ca 23 min.
distants ca 12,8 (4 ringi)
avg 161 ( nagu eelmine kord)

esmaspäev, 28. detsember 2009

7 trenn

Täna oli kindel plaan paaristõukeid "lasta".
Pirita Veletreki suusalaenutusest sain taas enda suusad Salomon impact 7. Aga seekord paremate klambritega, või õigemini öelda tervete klambritega, mis jalas oluliselt vähem logisema kippusid.
Sõitsin paaristõukeid 1 km ringil 12 ringi. Rada oli parajalt jäine ja libisemine oli nagu kelgusõit. Väga super. Jälg oli samuti ilus. Lõpetuseks mõtlesin, et teen 3,5 km ringi veel vabat otsa, et natukene jalgadele koormust anda, kuid rada osutus nii jäiseks, et mina oma vaba tehnikaga suuski korralikult liikuma ei saanud, ilma et nad oleksid küljele ära libisema hakanud. Ohtlik värk. Sellest johtuvalt sõitsin ka viimase ringi pool vaba, pool paaristõukeid.
Enne viimasele ringile minekut mõtlesin, et sõidan uisu väljaku juurde ja alustan algusest. Samal ajal lõin kellalt spliti aja kinni. Kui järsku avastasin end olevat rajapiirde ( ehk lindi) alt möödas ja libisemas mäenõlvalt alla uisupatsi poole. Rada ilusti rajamasinaga siledaks aetud, tuled ei põle -midagi tundus mäda.
Alles siis avastasin , et all on rajatööd ja peab pidurdama, sest rada lõppes äkkitsi otsa.

Super.
Homme võib õlavöö kange olla.

Ilm +5
Klassika jälg +5
Sum:
Distants:12+3,5 km
aeg 1:18
avg 161

6 trenn

Esimene kord Pirita suusaradadel. Rada 3,2 km ulatuses ikka väga korralik. Respect rajameistritele.
Rahvast oli nagu murdu, kes rajal jõulupekki maha sõitmas, kes maratoniks treenimas, kes mõlemat tegemas.
Uue aasta alguses on kindlasti veel enam massi, kuna siis tulevad ka need rajale, kes uue aasta lubadusi täitma hakkavad.
Sõitsin ära ühe suure 7,5 km ringi ja lisa 2*3,2 km
7,5 ring algas võib-olla liiga tapvas tempos ja kruvis pulsi üles. Pärast enam ei tahtnud kuidagi alla kukkuda. Aga enesetunne oli hea.
Järgmine kord peaks alustama vaiksemas tempos.

Sum: 13 km, 1:22, avg 171

laupäev, 26. detsember 2009

5 trenn

Kuna Jõuluaeg möödus idas, otsustasin 2 jõulupühal testida ära Pannjärve terviserajad.
Lahti oli sõidetud. Just nimelt sõidetud, mitte aetud 1,2,3 ja 5 km ring.
Tegin kaks 5 km ringi. Rada oli kaetud värske paksu lumega, nii, et ainukene libisemise moodi asi sai toimuda ainult klassikajäljes paaris tõukeid tehes. Uisku sõites tuli lihtsalt murda nagu traktor savisel põllul. Ehk kerge see ei olnud.
Raja profiil oli huvitav. Korralikult tõuse ja mitu väga kiiret laskumist.
Kuna teist ringi alustades hakkas kell saama 4 ja väljas kippus pimenema, oli hea, et jätsin meelde ohtlikumad kohad, kus laskumise all klassikajälja ära kadus ja kus kurv oli. Vastasel juhul oleksin paaril korral kuuske kinni sõitnud. 5 km ringil tulen sõita umbes 1,5-2 km pimeduses. Ma olin vist ainuke loll, kes seal pimedas sumpas. Sest ei mööda, ega vastu ei tulnud ühtegi suusameest.

10 km , umbes 1:08

esmaspäev, 21. detsember 2009

4 Trenn

Ilm oli endiselt -14, kuid pähe võetud plaan vajas reliseerimist.
Tähtvere suusalaenutusse kohale jõudnuna pidin endale leidma sobiliku suusavarustuse.
Laenutaja "tädi" oli tööl teist päeva ja ei osanud midagi soovitada. Ei teadnud ka täpselt, kas suusad on määret näinud ja kas klassikasuusad on ka pidamist alla saanud.
Kindel plaan oli esimest korda elus klassika tehnikat proovida, tuli saada kuidagi suusad pidama.
Ilm oli ka selline, et peale sadas pidevalt värsket lund ja all oli kunstlumi. Mulle kui võhikule määrdemehele tundus, et minu võetud suuskadel ei olnud küll pidamist all.
Küsisin pidamismääret ja hakkasin määrima.
Enda arvates suusad sõidukõlbulikuks pigitatud, läksin rajale.
Esimese mäe ots saanud, sain aru, et mu töö oli tühja kandnud. Pidamine oli sama hea kui 0. Mäe otsast alla sõitnud, sain aru, et ka libisemine on 0. ( või oli õlavöö niivõrd nõrk, et ei suutnud enda keharaskust korralikult edasi lükata)
Punnitasin 2 ringi klassika tehnikale sarnanevat tehnikat, endal täiesti selge, et suusad ainult takistavad minu liikumist lumel. Joostes oleks tunduvalt kiiremini edasi saanud. Pullerits möödus rajal minust, kui postist, sõites vaba tehnikat.
Mõtlesin, et see 2 ringi jääbli laeks, kuna enam ei jaksa ja sisemine viha mitte edasi liikumisest ajas ikka närvi. Tõuse oli ka rajal rohkem kui minule meeldinuks.
Kuna eelmisel talvel olin õppinud selgeks enam-vähem vaba tehnika, siis otsustasin üle minna vabale tehnikale.














( allikas: www.arena.ee)

SUM:
Kokku tuli ca 5-6 ringi ( kui ring oli 850m ) ehk 4,5 km.
Kokku 2-3 minutist puhkepausi.
46 min
avg 168 l/min

.. kas see maratoni otsus ikka oli hea mõte ...

Kui kellelgi on pakkuda häid klassikasuuski hea hinnaga ( võib pruugitult) või laenutada treeningute ajaks oleks superluks.

Parameetrid ( minu):
pikkus174
jalg 44

laupäev, 19. detsember 2009

3 Jalutuskäik

Mmmõnus hiline hommikutund. Õues karge pakane ehk Eesti moodi sooja -19 C.
Otustasin teha 5 km kõnnaku Tähtvere spordipargini, et kaeda üle lumeolud.
Fakt oli see, et üks väikene reing oli valmis saadud ja kunst lume tegemine Emajõest käis täiel võimsusel. Raja peal oli 2 härmas suusatajat. Uurisin suusalaenutuse kohta ja plaanisin pühapäeval tagasi tulla. Siis juba rajale.

neljapäev, 17. detsember 2009

2 Trenn

Aura keskuses :
ujumine 1 km

esmaspäev, 14. detsember 2009

1 Trenn

Detsembri 3 nädal oli plaanitud töölt puhata, olin ma nädalakese Tartus ja käsisin esimest korda Aura keskuses.
Väga lahe koht. Palju ujumisradu ( ca 12 tk) ja suhteliselt vähe ujujaid.

Tegin 1 km vabalat. Jube raskelt tuli ...

esmaspäev, 7. detsember 2009

TARTU MARATON 2010 !!!

Jah. Otsustasin ära regada end veebruari kuus toimuvale Tartu maratonile. Reedeni 06.12 oli soodushinnaga regamine.
Kindlateks kaaskannatajateks ja hulludeks on veel:
Siim O
Martin U
Andres A
Indrek S

.. kellest kolmele saab see olema esimene võistlus suuskadel üldse.

Nimelt plaan läbida kord seda aukartust tekitavat maratoni on kummitanud mind pikka aega. Ainsaks puuduseks ja takistuseks on olnud olematu suusaoskus.
Aega treeninguks on jäänud täpselt 2 Kuud. Pole palju ja samas pole ka vähe.
Proovin hoida teid treeningutega kursis ja eks tuleb ka infot ühistreeningute ja suusa ABC treeningute kohta Siimu v mõnejavascript:void(0) teise suusasõbra juhendamisel.

Regamise päeva lõpus hakkasin mõtlesin kaine peaga ja küsisin endalt , " mis ma teinud olen " ...

laupäev, 14. november 2009

Paukjärv ja tegemised

Mul on vahelduvalt peas kummitanud Tartu maraton, siis selleks puhuks käisin Kõrvemaal Keppimas ( ehk kepikõndimas). Tean, mida te mõtlete, et ma juba nii vanaks ja põduraks jäänud, et jooksmine enam ei sobi.
Tegelikult oli eesmärk värke õhu mürgitus, teiseks teha ilusas talveilmas ( mis tõesti sealkandis hetkel on) natuke koormust kätele.
Rada oli fantastiline. Korralikult lund ja -1/0 C.
Kuna stat venis ja rajale sai alles napilt enne kella 1pm, pidi arvestama, et 4-4.30 paiku läheb juba ööks kätte.
Selle vältimiseks printisime välja kindla kaardi.
http://www.everytrail.com/view_trip.php?trip_id=146181

MAtk kujunes põnevaks. Paukjärve vaatetorni juures tulid vastu 2 jooksumeest, kes arvatavast tegid sooja talviseks X-treamiks. Edasi kulges matk läbi rada. Õnneks olid jooksjad tulnud sama teed kaudu, mis andis meile eelise. Me nägime teed. Jooksu mehed olid mitmel korral vajuvasse mülkasse astunud ja kahe laua vahelt läbi. Kõvad mehed ja rauast hüppeliigesed pidid meestel olema. Tuli ette korduvalt olukordi, kus laudrada oli vajunud 5-10 cm vee alla. See oli hea matkasaabaste test. Soovitan soojalt minna sinna saapai testima. Siis saab üpris pea selgeks, kas peavad vett või mitte. Mei omad õnneks pidasid.
Mülkast välja roninuna nägime peagi Jahimeest, püss seljas. Kes väitis, et hundikari oli äsja üle raja läinud.
Nii siis me edasi rändasime. Silmad ja kõrvad kuulamas paugatust. Ainuke oht oli jahimehe kuulist pihta saada. Kuid mida ei tulnud, oli pauk. Ju polnud meestel seekord õnne ja loomad said oma elu jätkata. Järgmise korrani.
Tagasiteel oli värskeid hundi -, põdra -, kitse- , metsea jälgi ja magamiskohti.

PS. Keppidest oli igas mõttes tolku. lumes sumpamisel, mäkke kõndimisel, libedal laudteel ja autojäljes "uisutamisel".
Distantsiks ca 13-14 km. ja 3 tundi.

reede, 13. november 2009

Ujumine

13 ja reede:
1000m vabalt . ca.22.30

esmaspäev, 2. november 2009

Ujumine

Järjekordne ujumistrenn seljataga. Terve distants sai taas praktiseerida nina kaudu hingamist. Kui ujuda 1000 tempoga, siis see on täiesti talutav, eriti kui suudad rütmi ka hoida. Kui tahta paar otsa kiirema käiguga ujuda, siis nina kaudu välja hingates jääb hapniku puudu ja tekib hapniku võlg. Kuidas probleemi lahendada ? Äkki peaks proovima nina plaastreid vms.
Kõhtu satub ikkagi vett ja hakkab valutama, kuid märgatavalt vähem kui enne.
Distnts: 1000m
aeg ca 23,30 ( väga hea)

pühapäev, 1. november 2009

Tagasi, ehk NAGU LEHM LIBEDAL JÄÄL

Möödunust :
Kaua on möödas viimasest postitusest. Esiteks olen olnud vähe laisk ja teiseks pole olnud midagi asjalikku kirjutada.
Sporti olen teinud nii aeg ajalt ja ilma mingi eesmärgita. September - Oktoober algas minu jaoks ujumishooaeg ja vahelduva eduga proovin vees liuelda. Tänud siinkohal Siimule, kes andis nõu, kuidas vees välja hingata. Ninaga.
Tänu sellele loodan sel hooajal ujuda pikemaid otsi kui 1 km. Suu kaudu hingamine pani sellele bloki ette. Sest suuventiil kippus alt vedama ja peale 800m hakkas kõht sisseahmitud veest jubedasti valutama. Loodame, et uue hingamisega seda nii hullusti ei juhtu. Kui keegi oskab öelda, kuidas tegelikult peab kroolis hingama, andke märku.

Nagu Lehm Libedal jääl.

Pühapäeva hommik. Ilus päikene. Õues ilus härmatis ja kell läheneb 10am -le. Äkki tärkab peas väärt idee. Tuleb meelde, et kapis vedelevad rullid. Läheks teeks ühed kiiremad. Tehtud-Mõeldud.
See, et õues paar miinuskraadi, ei pane mind kurvastama. Viimastel päevadel mäletamistmööda ei ole ka sadanud.
Uisudelt pühitud tolm ja õue. Kell käima. Start. ...Ei läinud aega 10 sek, kui sain aru, et midagi on mäda. Autotee on kuiv aga rattateel sillutab must jää. Kodu juures veidi vähem, kuid paarisaja meetri pärast läks asi päris hulluks. Pöörasin vasakule - vale idee. Tundus, et lasnamäe suunda saab sõita talveuisuga edukamalt.
Mõtlen - äkki ootan paar tundi ja tuleks rajale tagasi, kui on +C . EI.
Jonn oli suur ja võtsin suuna Mähele. Vahelduva eduga oli musta jääd ca 40 % ulatuses ( seal sai eman vähem uisusammu tehtud) , kuid valdavalt oli jääd ca 80-95% ulatuses.
Nii ma Ecalandini välja vingardasin ja sealt tagasi. Distantsiks ca 8 km . Aeg u 31min.
Harjutasin väikse hooga veidi T pidurdamist, kuna jää peal ei kuluta rattaid :)
Oleks rullsuusad, siis see jää niii väga ei taksitaks. Seal on paaristöö. Aga uisutades tuli hoida ikka tõsist tasakaalu. Igatahes oli FUN. Väljusin võidukalt ilma ühegi kukkumiseta. Samas mõtlen, et sellisele rajale ma enam eal ei lähe, kuid "never say never."

laupäev, 31. oktoober 2009

Põlved põlved

Septembrist algas ka võrgu hooaeg. Kohal käin tihedusega 4-6 x kuus.
Eelmine nädal käisin kahel päeval nädalas T ja N ning trennid olid intensiivsed. Taas hakkas param põlv piina valmistama. Peale mõlemat trenni sai valu leevendatud külma geelkottiga. Siis oli jälle tunne OK. Kuid tean, et kaua ei saa selline asi kesta. Peab midagi ette võtma. Perearstilt on isegi saatekiri võetud, vaja end arsti juurde lihtsalt kirja panna. Pean asja käsile võtma. Kuid kõigepealt pean saatekirja kultuurikihi alt üles otsima. Võtan end käsile - luban.

neljapäev, 27. august 2009

MULA: Hea Biit

Kuulasin eile Rockarollat R2 -st ja hakkas peas kummitama üks väga laheda biidiga lugu ...

esmaspäev, 10. august 2009

Tartu Rulluisumaraton - Läbi kukkumine

Esimene rulluisu maraton on "edukalt" läbitud. Aeg 1:49:31 h. Ei ole kõige parem tulemus. Ainuke asi, mille üle ma võin rõõmustada, on see, et ma siiski lõpetasin.
Kõige enam enne starti kardsin selja pärast ning seetõttu käisin med puhktis enne starti soojendussalvi peale määrimas ja jalga teipimas.
Enne starti väike 1-2 km soojendusots ja stardialasse.
Kõlas pauk ja kõik see 800 rullifanaatikut olidki tormamas teele.
Starti möödus ilma tõsiste viperusteta ( loe: komistuseta) ja kuna tee oli piisavalt lai, sai väga edukalt oma kohta esimeste kilomeetritega parandatud. Lõivu pidi küll maksma esimeste tõusude lõpus aga see oli väike lõiv :p

7,5 km peale jõudsin korraliku ajaga 0:19:31 h, mis tegi keskimiseks 23km/h.

14,5 km aeg 0:38:35 h ..oli juba väga raske. Selg hakkas sellist piina tegema, et selja sirgu ajamine võttis hingetuks. Mitte kuidagi ei leidnud sellist asendit, millega sõita kannataks ja hakkasin mõlgutama loobumise mõtteid, sest selleks ajaks oli kindel, et ajasõidust enam midagi välja ei tule. Mida kilomeeter edasi, seda karmimaks läks. Kuid ma pole loobuja tüüp. Kindel otsus oli, et sõidan lõpuni. Väga raske oli sõita, kui powerit on sees, kuid realiseerida seda ei saa.

23,74km , aeg 1:10:35 h. Kannata. Veidi üle 10 on jäänud. Vuhisetakse mööda nagu postist. Mina nagu õige mees kunagi jätkasin selja venitamist ja koperdasin edasi.
Vahepeal oli tunne, et võtaks uisud jalast ja jookseks, ehk liigub kiiremini...

30,9 km aeg 1:33:04 h.
Kuna alatasa pidi selga venitama, siis ei saanud grupisõitu teha. Grupis sõit oli võimalik vaid kuni võistluse esimene osa , ja sedagi perioodiliselt.
Lõpu eel 7-3 km enne lõppu proovisin ka ühel grupil taga püsida, kuid lasin needki 5 enne lõppu minema, sest aeg oli mulle siis juba suht teisejärguline.
Salamisi mõtlesin enne sõitu, et oleks väga õnnelik, kui läbin maa umbes 1:30 kandis ja veel rahuldava piir olnuks ca 1:40 -45 , siis 1:49 üle ei saa kuidagi õnnelik olla.

.. aga eks järgmine aasta uuesti.

Siim kõva nagu alati 1:13:34
Indrek 1:23:23
Ergo tubli tulemus 1:28:46

reede, 7. august 2009

ESIMENE TRIATLON -TEHTUD ehk Muljed Kõrvemaa triatlonist.

Kõrvemaale minek oli ekspromt idee, või õigemini juhus, sest võistlema minema pidanud Indrek jäi ootamatult palavikku ja mul tekkis eelõhtul variant ise starti minna. Mõtlemiseks palju aega ei olnud, kui otsus oli kindel. Õnneks ei ole sellisele üritusele palju ettevalmistust vaja teha, kuna distants pigem sprindilik ( kiire ).
350 m ujumist,
22 km ratast,
4 km jooksu.
Ettevalmistusest niipalju, et ainuke asi mida ma tegin oli rinnanumbri jaoks kumm. Sest kuulsin, et see pidavat olema mugav ning praktiline ,kuna number jääb särki märjale ihule tõmmates terveks. Meisterdamine ei olnud raketiteadus :) ..tuleb võtta elastikside, lõigata parajaks, õmmelda kokku ja voila.

Aga nüüd võistluse juurde. Mul õnnestus statrida teises grupis. St iga 15 min tagant läksid grupid ujuma. Esimene grupp stardi nr. 1-75 ; teine 76-150 .. jne.
Mõtlesin enne vette minemist, et kas testin oma pulssari vastupidavust ka märgades oludes. Teoreetiliselt peaks ju töötama. Mõeldud tehtud. Võõ natuke kõvemini rinnale ja vette. Vees oli mõnus end jahutada, sest keskpäevane päike lõõskas palavalt taevas. Raske oli mõista võistlejaid, kes olid kalipsodega. Kas neil palav ei hakka.
Start. Püstol paukus ja kõik tormasid ujuma. Kardsin suuremat rüselemist alguses, kui tegelikult oli. Üks härrasmees, kes mu taga ujus sai minu, kui konna käest ca 4-5 x järjest hobaduse, siis mõistis, et võib väikese vahe sisse jätta või kolis "kõrvalrajale". Esimene 100-150 suutsin ujuda krooli, kuid tegin vähe liiga ja tõmbasin hinge selle spurdiga kinni. Järgmine pool möödus konna ujudes. Kui aus olla, siis kaotust sellega ei tulnud, kuna ujub mõlemat umbes sama kiiresti.
Vees väljatulles oli 350m aeg 5:43 min. Jäin väga rahule.
Stiilinäide :)

Edasi vahetusalasee ja rattaselga. Vahetusalas läks minust vast üks 10 + võistlejat mööda. Ei saa mina aru, kuidas on võimalik nii kiiresti riideid vahetada. Enda arvates väga kaua ei munenud, ega võileiba vahepeal ei söönud.
Vahetusalast väljumas

Rattasõidu üle ka ei saa väga nuriseda. Kui, siis ainult lõup 3 km osa. Ei olnud tuttav raja profiiliga.Mõtlesin, et võtan lõpu tõuse vähe rahulikumalt, siis kergem joosta. Kuid see oli vale samm. Lõpu 1 km oli valdavalt allamäge ja seal oleks saanud vabalt jalga puhata ja pulssi normi saada.
Ratta 22 km aeg täpselt tund.

Jooksu ajaks oli juba paras surma tunne peal. Aga 4 km, mis see siis pole. Raja profiil oli ikka nagu Kõrvemaal tavaks: üles-alla. Kuna energia oli ikka päris otsas, siis otsustasin mõned tõusud osaliselt kõndida, sest Saksamaal oli saadud kogemust nii palju, et vaikselt sörkides või kõndides ajavahet ei ole. Kuid viimane variant on lihtsam.
Lõpuspurt. Väsinud, kuid omadega rahul.
Jooksu 4km 20 min.
Total 1:27:00
Lõpetuseks võiks üelda, et jäin võistlusega rahule. Koht 193. Aga väga positiivsed emotsioonid ja väga tore võistlus. Ma olen kindel, et teen kaasa veel nii mõninga võistluse.
::TULEMUSED::
Edu Siimule ja Ergole, kes võtavad osa meeskonna arvestuses Pühajärve triatlonist laupäeval 08.08.09.

Cheers,

teisipäev, 4. august 2009

Tartu uisumaratoni eeltreening ehk terves kehas valus selg

Viimane ponnistus enne Tartut
Pole tükk aega uiske jalga saanud. Mõtlesin, et kuidas ma lähen pühapäeval rajale, kui ei mäleta enam kuidas sõidetakse. Oli vaja väike põhi nädal enne starti alla teha.
Eesmärgiks oli tagasi saada uisutunnetus ja harjutada kuidas on teise tuules sõita, sest üksi rajal hakkama saada pidavat olema ikka tükki maad raskem kui vahepeal teiste sabas kükkata. Mõeldud-tehtud.
Trennikaaslased olid tugevad ja võhmaga neil probleeme polnud, erinevalt minust. Jõudsin ka arusaamiseni, et tuules sõites peaks olema ikka väga tugev selg. Selle mõistmiseks kulus umbes 7-10 km, kui selg hakkas põrguvalu tegema. Ja süvenes järgneva 10-ga. Viimasel kolmandikul lasin vabamalt, normaliseerus ka hingamine ja selg andis vähe tagasi.
Igati kordaläinud sõit.
Distants 30 km PB
Aeg 1:19:00
Avg/162 Max 190
Keskmine kiirus: 22.78 km/h! PB.

Selg endiselt kange, kuid loodetavasti nädalalõpuks kõik OK.

reede, 26. juuni 2009

Rattahooaeg ka lõpuks ametlikult avatud e. Rattaga tööle.

Tänase hetke seisuga on ka ratast juba sel aastal vändatud 80 km. Tean. Häbi, et nii vähe, kuid üritan ennast parendada. Kuna suvel väike rattamatk plaanis, siis võiks mõned korrad end sadulaase ka upitada. Pärast on vähem vandumist ja enda kirumist.
Rattaga tööle 18 km , aeg 43:36. Tunduvalt kiiremini, kui bussiga tööle venides.

kolmapäev, 24. juuni 2009

Pikim ots tehtud

24.06.09
Mõtlesin, et teeks vähe pikema otsa, kuna oli tekkinud süümekad jaaninuumamise tõttu.
Rada sama, mis eelmine kord kuid 3 täisringi. Distants 25 km ja aeg 1:20 h.

pühapäev, 14. juuni 2009

uisk

Ilmaga on nagu on. Kuid leidsin muutlikul pühapäeval lünga, kui asfalt oli kuid ja vihma parasjagu ei sadanud.
Rada oli enam-vähem sama kui eelmine kord.
Segavad faktorid olid tuul ja selle tõttu maha prantsatanud käbide hunnikud. Samuti männiokkad ja liiv. Tagasi otsi tuli raiuda päris valusalt, kuid sellele vaatamata oli hea trenn.


kolmapäev, 10. juuni 2009

Tagasi rajal

Saksamaalt saadud külmetus v viirushaigus viis mind 3 nädalaks rajalt eemale ja selle aja jooksul pole saanud trenni teha.
Täna oli üle pika aja uisusõit. Kõige suurem hirm oli, et tasaskaalu tunnetus ja vilumus on selle ajaga saanud kahjustada, kuid kõik oli kõige paremas trennis. Ca 52 min ots Pärnamäe tee ääres ja enesetunne peale uisku suurepärane.

MAPMYRUN

reede, 22. mai 2009

TEHTUD



.. kui kogu üritus ühe sõnaga kokku võtta.
Päev algas ülestõusuga kell 5 ja eribussiga jõudsin stardipaika kella 7.30 paiku, ehk siis 1:30 h enne jooksu.
Aea oli piidavalt, et maksta jooksu ja jalachippi eest ja saada vajalikud stardimaterjalid suures kotis. Lisaks vajalikele asjadele ja reklaamile oli kotis veel shampoon, niisked salfakad, vanni pusistatav meresool, spets jalakreem, ja powerbar.
Kui kõik asjad korras, siis riiete vahetus ( riietus oli lühike, kaade võis olla 14C ligi.)
Hankisin jooksu tarbeks joogipudeli ja hoidja, et ei tekkiks vedelikupuudust, kuid unuse peaga unustasin pudelivöö ööbimiskohta. Tagasi vaadates oleks sellest vaid tüli olnud.
Stardipaigas sai visata oma ülejääva davaari UPS kullerauto peale, mis viis selle finišisse.
Enne starti jõin piisavalt vedelikku, et ei tekiks dehüdratsiooni, mis tagasi vaadates ei olnudki kõige parem mõte, sest suht madala temp tõttu oli vedelikukaotus väike ja "reisi" jooksul tuli võtta ette 2-3 metsapeatust.
Paljudel oli sama probleem. Ka naistel. Nii palju uppitavaid pepude merd enne starti uhkes kuusemetsas, ega rajal, ei olnud minu silm enne kohanud.
Nägin jooksmas ka ühte meest militaarrõivastuses, seljakoti ja kahe koeraga (http://www.papa-uwe.de/). Samuti oli koertega jooksjaid veel teisigi. Kahjuks ei näinud kuidas koerad powerbare, banaani või õuna manustasid:)

Niisiis jooksust endast

Võtsin endale salamisi plaaniks joosta maratoni osa ära 5 tunniga või natuke alla selle. Kõik oli ok, kuni 13 km, kus langustel hakkas veidi põlv tunda andma.
Karmimad tõusud üritasin kõndides üles minna. Seda taktikat kasutasid suurem osa jooksjaid. Sest ajavõit üles sörkides oleks olnud minimaalne.
Kõik oli korras kuni 21 kilomeetrini, kus valu muutus juba raskesti väljakannatavaks, ning tuli Doktori juurest läbi hüpata ja põlve siduda. Mainima peaks seda, et edestasin 20 km juures 5 h graafikut ca 18 minutiga.
23 km hakkasin juba harrastama kiirkõndi, sest joosta polnud lihtsalt võimalik.
25 peal tekkis isegi väike loobumismõte, kuid olin endale lubanud, et lõpetan, olgu aeg mis tahes. Vaimselt kõige raskem oli vaadata möödumas neid, kellest sa olid mõningad kilomeetrid varem kätte saanud.
Sellise jukerdamise peale kaotasin umbes 3 min/ km. St. seda, et suutsin olla 5h tempos kuni pea 31-33 km. Käisin veel 2 korral arstide juures põlve mudimas, sidumas, ja külma spreid peale laskmas.
Viimase 7 km taktika oli järgmine, kui teised kõndisid mäkke, siis mina üritasin jooksusammu teha ja joosta, kuna realiseerimata powerit oli kõvasti sees.
Laugel maal ja laskumisel mindi aga minust mööda, kuna mäest alla pidin ma tegema väga aeglast kõndimissammu. Laugel maal kiirkõndi.
Huvitav oli see, et sellise taktikaga suutisn viimased kilomeetrid kaasvõitlejatega täpselt sama tempot hoida.
Söögi/joogi punktides võtsin vaid banaani,õuna, sidrunit, teed, vett ja leiba. Powergeli vaja ei läinudki.
Lõpu 2 km otsustasin joosta läbi valu. Viimase tõusuga, ehk 900 m peale 90 tõusumeetrit sai kätte ka jooksu pusi rekordi ca 186.
Keskmine pulss 154. Maratoni aeg ca 5:17 h ja lõpuaeg 5:26:30 h
Miks aeg on antud umbes, siis mul on kana kitkuda korraldajatega. Nimelt pole mind lõpuprotokollis kirjas ja hakkan uurima põhjust. Loodan, et ajavõtu chip ikka oli töökorras...@£###! ning olukord on ajutine, mis leiab peagi lahenduse.

Varsti üritan ka üritusest pilte laadida.
cheers

reede, 8. mai 2009

MapMyRun



Geniaalne lahendus oma jooksu ( uisu, ratta vms) marsuudi jälgimiseks. Googlemapi (GM) kasutav portaali saad lisaks salvestatud kaardile lisada treening kuupäeva, pulsid, treening kirjelduse, kaotatud kalori hulga jne. Ja, mis veel huvitav, GM arvutab välja ka tõusumeetrid ja seda saab lisada kaardi alla graafilisel kujul. Teab, kui tõesed need on, kuid igatahes lisab hasarti :)

Panen esimese testi ka siia bloggisse: link:


PS.
Eile testisin oma põlve 10 km ringiga, et kuidas peab. Esimene 25 min tegin väga rahulikult u 135 pulsi juures. Teise poole kiiremas tempos. Natuke hakkas valu tunda andma ca 8,5 km juures, et seda mitte süvendada jooksin nii pikalt pehmel pinnasel kui võimalik.
Nüüd plaan teha allesjäänud päevad ujumist ja paar korda uisku.

teisipäev, 5. mai 2009

KÄI JALA



30. aprillil kell 7:22 lõpetas DPD kuller Kristjan Käi Jala! Tervisekõnni stardipakiga teekonna Pärnu linna piiril andes paki üle õnnelikule osalejale, Terjele.
Stardipakk jõudis Tallinnast Pärnusse 21 tunni 52 minutiga ning 140 101 sammuga. "Olen küll väga väsinud, kuid samas õnnelik saavutuse üle. Tõestasin endale, et saan sellega hakkama ja nüüd on see tehtud," olid Kristjan esimesed sõnad Pärnu linnapiiri ületades.

(allikas: http://www.dpd.ee/ee/main/dpd/info_keskus/uudised?y=2009&active=70752)

esmaspäev, 4. mai 2009

Põlv

Olin rõõmus kuni tänase päevani, et põlv laskis põhimõtteliselt ilma vaegusteta trenni teha :( . Täna (toim. pühapäev) pikkal jooksul hakkas taas parem põlv tunda andma - ja seda pärsi korralikult. Esialgne plaan oli sörkida vaikses tempos ca 2:20, ehk siis ca 21 km, jooks-käimine-jooks-käimine, kuid distants jäi plaanutust lühemaks. Umbes 12 kilomeetril hakkas põlv valu tegema ja otsustasin, et ei piinle plaani kohaselt lõpuni. Aeg 1:47, pulsiga 148 ja distantsiks umbes 16 km.
Alla kahe nädala on jäänud stardini ja see paneb tõsiselt järele mõtlema, kas ja kuidas vastu pidada 43,5 km.
Valikuvariandid:
Peaks läbi tegema lühikese "Artobalance" kuuri -selle ajaga ei anna see arvatavasti soovitud tulemust. Proovima aga peab.
Tegema jooksu otsad max. 8-10 km
Korralikult venitused...
Laskma põlvel taastuda, ehk puhata.

Hea uudis see, et ei ole veel tasunud osavõtumaksu ning see annab mulle valikuvariandi igal ajal taganeda. Kuid mille pärast ma olen siis pingutanud, mille nimel ?
Ma pole allaandja tüüp. Kui tõesti juba stardis põlv kahtlane, siis peaks arvatavasti jätma ürituse katki ja kõrvale astuma. Kui aga kannatab esimesed 20 km ära, siis tulen teise poole kasvõi kõndides või roomates, aga nui neljaks- ma lõpetan.

neljapäev, 30. aprill 2009

Supermees Andrew "Andy" Skurka


Matkamine. Miks mitte.

Andrew on tavaline USA noormees , kes tegeles keskkooli ajal jooksmisega, joostes miili ajaks 4:21. Peale Ülikooli lõpetamist erialal poliitiline teadus ja majandus, otsustas ta hakata matkama. Ja selle võttis mees kätte tõsiselt.
27 a mees on käinud :
3500km 95 päevaga;
11,064km 7 kuuga;
...
loe edasi intervjuud National Geographicust: SIIT

Tema koduleht http//www.andrewskurka.com/ , mis on kahjuks vist pideva külastajate arvu tõttu maas.

Fastpackeri elu:

Tarvitatud kalorite hulk päevas:
- 4,500
Põletatud kalorite hulk päevas: -7,000
Päevas kõndimist
15 h
Une tunde:
7-8
Kulunud jalanõude hulk peale 6,875 miili (11,064 km):
-17
Puhkepäevi 7 kuu teekonna jooksul -5 päeva
Suurim vahemaa ilma, et oleks saanud hankida kõrvalist toitu ja riideid -612km
7 kuul söödud energia batoone - ca 1200 tk

kolmapäev, 29. aprill 2009

Esimesed 100 km uisuratastel

Esimeses 100 + on läbitud ja vaikselt olen hakkanud taipama uisutamise põhitõdesid.
Ausalt öeldes vaimusilmas uskusin, et uisutamine on palju keerulisem. Uskusin, et õppeprotsess on palju pikem, vaevanõudvam ja verisem. Pthui-pthiu, aga pole veel siiamaani külge maha pannud. Paaril korral olen suhteliselt lähedal sellele olnud, kuid läbi ime ja olematu osavuse olen siiski ratastele püsima jäänud.
Mida olen õppinud:
- seisan uiskudel talutavalt.
- vaiksel hool suudan piduriga pidurdades seisma jääda.
- talutav tehnika, mis lubab sõita max kuni 20 km keskmise kiirusega.
- suudan korraga sõita 1 h.
- kindlus laugetel laskumistel, mis ei eelda kiiret pidurdamismanöövreid ega muid trikke.

Mida tuleb õppida ja parendada:
- PIDURDAMIST. Nii piduriga kui ka T pidurit.
- Tehnika! Tõuge jääb poolikuks ja osa jõu pingutusest läheb kõrvale.
- Erinevaid manööverid,Tagurpidi sõitu
- Tuules sõitmist.

Kui kõik läheb hästi võiks isegi proovida rulluisu maratoni läbida. Kõige enam pelgan suurt gruppi või siis pigem kukkumist grupis.
Kindel, mis kindel on see, et enne maratoni tuleb teha endale üks korralik kukkumis -ja pidurdus koolitus.

pühapäev, 26. aprill 2009

Kõrvemaa 2009

( allikas: http://www.jooks.ee/nelikyritus/ . Mina numbri all 341)

Sel nädalavahetuselt toimus järjekorras neljas Kõrvemaa jooksuüritus. Ilm oli ilus ja kõik tingimused ideaalsed. Ideaalne suveilm. Ehk päike siras taevas ja temp oli +20. Sarnane olukord oli täpselt 4 a tagasi, kui käisin elu esimesel jooksuüritusel, mis juhtus olema samuti Kõrvemaal. 2006 jäi laeks 1:41. Mäletan seda piina, kui vähese treenitusega jooksin end esimeste 2-3 km tõusudega nii lukku, et tuli lõpu poole tõsist jalutamistehnikat harrastada. Sel korral püüdsin oma vigadest õppida ja mitte end kohe ära tappa. Aja orientiiriks võtsin 1:30, väga ideaalsel juhul 1:28. See aga pidi tähendama keskmist tempot 5:30/km.
Esimese km jooksid minust paljud mööda. Proovisin kulgeda mitte kõige aeglasemalt, pigem surm lõpupoole, kui kohe esimeste küngaste taga. Km aeg 5:19. Teine km sama tempoga. Kuna keskmine pulss kruvis juba algul 176 kanti oli mul 2 varianti. Kas lasta tempo päris alla, see tähendanuks 1h:30m ajaga kindlsti hüvasti jätmist. Või kannatada ja üritada joosta esimese poole ca 5:40 km. Plaan õnnestus ja kannatasin hästi välja. Umbes 5 kilomeetril sain enda ette hea tempo tegija. Tempo oli ideaalne,ca 5:15/km. Umbes 9 km peal läksin ise vedama, sama tempoga, kuid komraadi jõud seljataga lõppes. Viimastel kilomeetritel andsin endast kõik. Viimase km aeg 4:50. Ja max pulss lõpus 199. Rännaku keskmine 179. Aeg 1:16:30.
Õhtuks tegi päike minuga 1:0 ja päiksepiste oli garanteeritud. Juhuste kokkulangemisel oli selline lõpp tulemus ka 4 a tagasi.

Kuni 4-5 km jäin mina mõningatele jalgu, siis alates 6st km ei meenu, et keegi minust oleks mööda rallinud. Pigem sai enda kohta parandatud u 50-70 kohta.

laupäev, 25. aprill 2009

Mida sisaldab üks Selveri Itaalia nuudlisalat ? Nõrganärvilistel mitte lugeda.



Lisaks pastale , õunale ja vorstile sisaldas see veel.. E-d tähestiku järjekorras:

E211 – Naatriumbensoaat.
Omadused: Säilitusaine. Sünteetiline. Kõige efektiivsem pärmiseente, hallituste ja bakterite vastu happelises keskkonnas.
Kõrvalmõjud: Üks tavalisematest kõrvalmõjusid tekitavatest lisaainetest. Allergilist nohu põdevatest patsientidest reageerivad bensoaatidele 2,5%, astmaatikutest 12% sümptomite ägenemisega. Võib tekitada peavalu ja migreeni ning maoärritust. Arvatakse, et tõstab atoopilisse dermatiiti haigestuvatel lastel sümptomite ägenemist. Aspiriinile ülitundlikud võivad reageerida bentsoaatidele. Kassid ei talu seda ainet tõenäoliselt maksa puuduliku ainevahetuse tõttu. Ülivilgastel lastel halvendab sümptome.

Laboratooriumikatsed on näidanud, et DNA kahjustumise tagajärjel võivad tekkida Paerkinsoni tõbi ja maksatsirroos.
Sheffieldi ülikooli molekulaarbioloog Peter Piper väitis, et naatriumbensoaat kahjustab raku energiasüsteemiks oleva mitokondri DNA-d. "Mitokonder tarbib rakule energia tootmiseks hapnikku, kuid kui seda kahjustatakse, siis see võib viia kogu raku rivist välja," sõnas Piper.
Naatriumbensoaati on säilitusainena kasutatud aastakümneid ülemaailmses 74 miljardi dollari suuruse käibega karastusjookide äris.
Varem on naatriumbensoaati seostatud vähiriski kasvuga. Kui aine seguneb C-vitamiiniga, tekib benseen, mille puhul on tõestatud vähki tekitavad omadused. Piperi sõnul on naatriumbensoaadi ohutust näitavad katsed vananenud ning korraldada tuleks uued, rangemate meetoditega katsed.
http://www.dailymail.co.uk/health/article-458011/Chemical-soft-drinks-wreck-childs-DNA.html

E260 – Äädikhape
Ainuke kahjutu ühend. Kasutatakse konserveerimisel nn. hea tava reeglite kohaselt
Omadused: Säilitusainena või pH-regulaatorina.
Kõrvalmõjud: Pole teada.
E301 - Naatriumaskorbaat
Omadused:Sünteetiliselt valmistatud C vitamiin. Antioksüdant.
Kõrvalmõjud: Puuduvad, kuid kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive.
E407 - Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad.
Omadused: Paksendaja, zheleeriv aine, stabilisaator
Kõrvalmõjud: 1981 kirjutas "Lancet" (Ingl.), et karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid.
E412 - Guarkummi
Omadused: Paksendaja, stabilisaator.
Kõrvalmõjud: Võib tekitada allergilist puudutusaurtikaariat ja medikamentidesse lisatuna gaase ja kõhulahtisust.
E450 – Difosfaadid
Omadused:Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja.
Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive.
E451 – Trifosfaadid
Omadused:Sekvestrant, happesuse regulaator.
Kõrvalmõjud: Pole teada.
E621- Naatriumvesinikglutamaat
Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja.
Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele.
E1422 – Paksendaja. Kasutatakse paljudes kohtades. Täpsem info puudub.

PS! Singis on nendest E-st 6 ja majoneesis 2.
Jääb üle 2 varianti. Kas hakkama meeletult uurima, mida tarbida või parem mitte toote ümbrisele tähelepanu üldse pöörata.

reede, 3. aprill 2009

Rulluisud.


Mõte, et muretseks endale kord rulluisud on nüüd tõeks saanud. Minu esimesed.
Ega ma suurt midagi rulluisutamisest ei tea, sõitnudki olen vast korra 15 a tagasi.
Niipalju ma teadsin, et mida suuremad rattad uiskudel on, seda kiiremini ma edasi kulgen. Niisiis kiirus tundus oluline ( enne mõtlemata sellele, kas ja kuidas ma uiskudel püsti seisan) kui plaanin võtta osa mõnest rulli etapist meie konarlikel asfaltteedel.
Seetõttu jäi valikust välja 84mm ratastega isendid ja olin kindel, et vajan 100mm rattaid endale alla.
Algselt mõtlesin FM 100 isenditele, kuna piiratud eelarve juures paistis, et hinna-kvaliteedi suhe on neil kõige parem :)
Natuke süvenedes lugesin, et FILAsi laidetakse, kuna saabas venib mitu nr suuremaks ja saabas läheb katki ...
Kuskilt jäi kõrvu, et Rollerbladed pidid head olema ja K2-ki mitte kõige halvemad.
Valik käis kiiresti.
Marssisin sisse eelmine nädal k2-e müüvasse Extreemi poodi ja eelmise aasta mudel K2 Radical 100 jäi kohe silma. Proovisin jalga, sõitsin ( pigem koperdasin )poes paarkümmend meetrit. Esmamulje oli segane. Raske on hinnata, kui kunagi sõitnud ei ole. Jalas püsis hästi ja varba ees väike vabaruum olemas. Kõige imelikum oli nimelt uisu nr 43,5 !! Võrdluseks, et jooksujalats on 45+.
Klienditeenindaja küsis, et kas oled kindel, et soovid 100mm ratastega, kui eelnev uisukogemus puudub ? Kahtlemiseks aega ei olnud ja vastus oli kindel JAH. Nüüd kas käsi kullas või seesamune mullas.
Samas tundus mulle ideaalne valik poolkõrged saapad, sest madalad võivad olla liiga koormavad hüppeliigesele ja tasakaalu õppimiseks võib olla mitte kõige parem variant.

Nüüd mõnusat koperdamist

neljapäev, 26. märts 2009

13 nädal


24.märts, T, võrkpall 70 min
25.märts, K, jooks 8km 48 min pulss147. Ecolandini ja tagasi. Külm ilm, viimasel kilomeetril hakkas veidi külm, kuna tempo oli liiga aeglane.

12 nädal

17.märts T võrkpall 90min . Väga hästi tulid löögid välja.
21.märts,L, suusk 13 km 70 min Mõnusas rahulikus tempos
22.märts, P jooks 19 km 130 min AVG pulss 140.
Heas rahulikus tempos. Distants: Kodu - Lodjapuu-Oblika - Merivälja tee- Rannahoone- Selver- Vabaõhukoolitee - kodu.

4,8h/näd

11 nädal

11.märts, K suusatamine 17,5 km/ 120,00 min
Pirital 3,5*5 ringi aeg .15 minmutit ring. Esimene kord ilma pausideta.

12.märts, N võrk 70 min
15.märts, P suusatamine 28 km 154 min, pulss 163 .
3,5*8 ringi. Värskelt sadanud lumi. + 3C. Väga halb libisemine. Ringi ajaks tuli ca 20min. Hea libiseminse puhul 15-16 min.

5,7h /näd

10 nädal


02.märts E ujumine 1 km 24 min
03.märts T jooks 11,2 km 73 min
05.märts N võrk 90 min
08.märts P jooks 13 km 85 min

4,5 h/näd

9 nädal ( Puhkusenädal)

E-R lumelauda.
Kokku ca 18 h/näd

pühapäev, 22. veebruar 2009

8 nädal

17 veeb, T Võrkpall 2 h. Terve trenn vaevas mind hoogsed köhahood. Loodetavasti ei jää haigeks enne reisi.

22 veeb P . Esimene puhkusepäev Prantsuse Alpides. 4 h lauatamist.

neljapäev, 19. veebruar 2009

Flow Flite 4


Juhuu Flowd .
Sai soetatud suure alega eelmise hooaja laua sidemed. Sellised nagu pildil kuid valged.
Igati häppi. Eks paistab, kuidas need mäe peal mind teenima hakkavad. Mõtlesin, et vaja enne reisi oleks tore kasvõi kord enne mäest alla liuelda ja muretsetud sidemed ära testida. Niisiis suundusingi keldtimäele ( loe: Lauluväljakule). Kokku 4 laskumist. Distants 100+ meetrit :) Vaatasinn, et poisid seal hüppavad. Proovin isegi väiksest hüpekast üle sõita. Tulemus - loomulikult pepuli ja pikali.
Ei tasu hakata liigseid enne minekut liigseid riske võtma.

Tartu maratoni päeval suusk Pirital

P 15 Veebruar
Pidasin heaks mõtteks minna pühapäeval ennelõunat Pirita rajale, et teha paar kiiremat suusaringi. Arvasin, et rajal olen vaid mina ja tühi loodus, sest kõik suusatajad peaksid kirjade kohaselt maratoni radu nühkima. Kuid võta näpust. Rahvast oli täiesti harju keskmiselt ja PL veel enam.
Kuna rajamasin oli vist öösel peal käinud, oli klassika jälg suurepärane. Oleks olnud väga õnnelik, kui ma oskaks klassikat sõita ja oleks klassika suusad. Uisu rada oli aga jube puru. Pidevalt tuli otsida natukene kõvemat pinnast raja äärt mööda.
Samas oli meeldiv taaskohtumine esimese kehalise kasvatuse õpetajaga, kes nüüd pensionipõlve nautimas ja Pirital suusalaenutamisega tegeleb.
Tulemus siis : 14 km , aeg 1:11 h

reede, 13. veebruar 2009

Suuska 38km Kõrvemaal

Pühapäev 08.02.2009

Sai võetud kätte ja mindud päev pärast Kõrvemaa maratoni maratonirajale suuskama.
Laenutuses olid täiesti sõbralikuld harrastussportlase Fisher suusad . Hooldatud, põhi lihvitud jailus sile, mitte nagu mõnes teises konkureerivas kohas.
Olgu öeldud, et terve varustuse laenutus päevaks on 150 raha.( http://www.korvemaa.ee/?page=1004&lang=&selected=3033) Suusad sai võetud natuke pikemad 183 cm ( et ikka mingi paine oleks ). Kepid 155. Oli mõttes proovida 160 ka keppe, siis olnuks hõlpsam tõugatata. Kuid see selleks.

Ilm oli +1 ja rada 0-s. Kartus oli suur, et rada on väga vesine ja sellest 19km ringist tuleb üks suur vaev ja piin.Esimesed tõusud võetud, sai juba nautida siledamat osa. Esimesed 6-7 km on “suht” tasane maastik. Alates 10ndast on pidav tõus ja langus, ning raja viinased 2 km on päris karm. ( seda ma räägin enda nimel, sest pole harjunud väga suurte langumiste ja tõusudega.) Enne järsemaid laskumisi oli mul ettekujutus, et laskumise ajal loomulikult saab rahuliult taastuda ja järgmiseks tõusuks välja puhata, kuid see osutus eksiarvamuseks. Laskumisel tuli ka tööd teha, sest end lõdvaks lastes oleks väga rahulikult võinud rajalt välja kimada ja pärast kuusetüve varjus puhata.
Esimese ringi ajaks 1:35 h.
Sai vastu võetud otsus, et sõidab teise ringi ka peale. Väike shokolaad hamba alla ja vedelik keresse. “Ega ma pole siis nõrgem mees, kui eile kõrvemaale tulnud maratoni sõitja” . Vailselt lihtsam oli ka see, et sai sõidetud koos vennaga. See andis palju juurde. Ja pikk maa kulges kui lennates.
Teine ring oli natukene raskem (eriti just lõpuosa). Kindlasti oli sel oma osa ka vihmal ja udul, mis pikkamööda maha vaibus, lumi kippus suuskadele kinni jääma ja libisemisolud halvenema.
Heast küljest võin öelda ka järgmist, et kahe ringi peale sai kõik tõusud üles sõidetud va. üks lühike ja järsk tõusunupp.
Teine ring 1:37h
Total: 3:12h
See andnuks lõppjärjestuses 263 koha (http://sksm.jooks.ee/index.php?id=2009#38)
Kui oleks võistlusoludes sõitnud , oleks heal juhul 3 v 3:05ga distantsi ära sõitnud, see oleks taganud tulemuse kuskil 223 kandis.
Väga meeldis, et rada oli vaheldusrikkas ja loodus ilus. Võinuks päike ka sel päeval paista oleks olnud täitsa ideaalne. Kuid mis seal ikka viriseda. Jäin väga rahule. Kõige parem sõit elu jooksul päris kindlasti.

Teisipäev ujumine 10.02

1 km, Aeg 25 min. Üritasin õigemat ujumistehnikat leida, aga ujujaid ja teisi segavaid tegelasi oli rajal nii palju, et rütm hakkas logisema ja midagi tehnikast välja ei tulnud.

Neljapäev 12.02 Võrkpall 1:45


Aru ei saa. Kohe on ette nähtud (loe kui saatus), et lihtsalt mõnel päeval mäng ei suju. Serv ei klapi, löögi ajastus on allapoole arvestust ( ühesõnaga löök lääb pee**se) ...
Ju on 13-nda reede mõju hakkanud avalduma :p

neljapäev, 12. veebruar 2009

Patkuli treppijooks

Kui sa tahad tõeliselt Patkuli treppe vallutada, siis ole 28. veebruaril kell 11 hommikul Balti Jaama vastas ja Nunne tänava alguses kõrguma hakkavate Patkuli treppide jalamil. Sealt läheb lahti tõeline Patkuli maraton, kus 2 tunni jooksul tuleb läbida 1,43 kilomeetrine ring nii mitu korda kui sa suudad. Ring kujutab endast Patkuli treppe pidi Toompea müürini ronimist, edasi mööda müüri äärt jooksmist kuni esimese võimaluseni turnida üles päris Vanalinna sisse ja jõuda lõpuks välja Toom-Kooli tänavale. Sealt edasi väike ring umber linnaisade lossi ja siis juba piki Snelli tiiki tagasi armsate Patkuli trepiastmeteni ning jälle uuesti üles. Kohapeal joostakse rada ka soojenduseks korra läbi.

Täpsem, inff: ÄP maratonitiimi lehel

reede, 6. veebruar 2009

Massaaž + Jooks ilma kinnasteta

5 veebr jooks/13,5 km/1:32/ 151 avg/
Täna sai üle pika-pika aja käidud laskmas end mudida. Kuid viga oli selles, et esimest korda võtsin klassikalise massaaži. Mida ma pärast seanssi kahetsesin. Oleks pidanud jääma spordi massaaži juurde.
Nimelt peale 45 minutit ei olnudki tunnet nagu oleks midagi tehtud. Rohkem nagu pehme silitamine. Mudija ise väitis, et olnuks ma tulnud hommikusel ajal, siis oleks ta vast kõvamini teinud ja ise olin loll, et võtsin klassikalise tehnika . aga see selleks.
Koju jõudnuna, banaan hinge alla panduna, lendasin välja jooksma. Oli plaanis teha madala pulsiga korralik ots. Kuigi väljas oli -6C, otsustasin, et ma ei hakka pakse kindaid kätte panema, sest need ei ole jooksu kindad ja hakkavad vastikult higistama.
Kannatasin ca 2 km külmavalu näppudes, kuid siis hakkas soe ja kätel oli ok.
Ainuke asi, mis külmailmaga veel vastumeelsust tekitab on kilejope. Kilejope, mis esiteks on liiga raske, teiseks ei hinga ja ajab higistama.

kolmapäev, 4. veebruar 2009

võrkpall(i) ( mõnud)



27 jaan 1.45 h
Tavapärane võrkpalling EE sk seltskonnaga. Kõik sujus ladusalt kuni eelviimase geimini. Kas peab iga kord palli päästma kui see esmapilgul juba suht lootusetu ettevõtmine tundub olevat?
Püüdes päästa palli maha kukkumast, sirutasin end nii pikaks ja laiaks kui võimalik. Jalg ette ja spagaati - loomulikult. Tulemus: väike reie rebestamine ja pallini välja ei sirutanud.
(Aeg, mil sai spagaati "korralikult" tehtud jääb pikkade aastate taha. Aega, kui sai tegeleda judoga. Aga siis polnud ei vanust ja kondid olid pehmemad ja sitkemad kui nüüd. .. aga see selleks. )

3 veebruar.1.45 h
Taas. Eilsest pallingust hüppeliiges annab natuke tunda. Kohe trennis aru ei saanudki, et olid halvasti maandunud. Kuid maha jahtud, siis hakkab valutama. Aga ei õnneks midagi väga hullu ( ma loodan). Homme on väike jooks või ujumine, eks siis saab selge sotti.

pühapäev, 1. veebruar 2009

Kepping e suusatamine ilma suuskadeta



Kuna väike haigusepisik tundub sees paiknevat, siis mõtlesin, et ei lähegi ilusal laupäeva õhtul õue. Kuid mõtlesin, et väikse jalutuse võiks ikka võtta.
Tekkis pähe täiesti ulmeline mõte ( vb. viis sellele mõtteni luhatsi blogi lugemine ), et läheks teeks õige väikse keppingu ringi. Teleskoop-timmitavad ja muidu fancy-d kepid on nurgas seisnud kordagi kasutamata. Miks mitte neilegi rõõmu teha.
Ilm oli talviselt karge ( ca 10 pügalat miinust). Kuid see ei takistanud. Rahulik talvine kõndimine 55 min ja 4+ km. Jah, distants ei olnud piisavalt pikk - tean. Kuid selleks oli ka mõjuv põhjus, mille jätaksin siia kirja panemata ;)


PS! Ja nüüd väike mõttetera

Väljas söömise arvelt kokku hoidmiseks tuleks ise kokkama asuda või tihedamini vanavanemaid külastada.

Ka trenni arvelt võib raha säästa, tegeldes kepikõnni, jalutamise või hommikuse sörkjooksuga, samuti saab netiõpetuste või DVD järgi kodus joogat teha. :)
Toimetas Elu24.ee

neljapäev, 29. jaanuar 2009

Ujumine

Sai taas üle pika aja tehtud Viimsis 25 m basseinis üks tugev ujumistrenn -2 km total.
1*1 km ( puhkepaus 1-2min) Ujumisaeg kokku 50 min.
Ujumine on hea. Liigesed ei saa liigset pinget ja pulss ei lähe väga kõrgele.
Mis mind nii pika maa juures vihale ajab, on ujutud otsade lugemise keerukus.
Ning igavus. Samas tempos 50 min ühtejutti. Ainukene koht, kus saab vaheldust, on pöörded basseini otsas.
Kuidas teha nii, et ujumine ei tunduks ennast sundiva rutiinse tegevusena ?

teisipäev, 27. jaanuar 2009

võrkpall 1.45 h

Tavapärane võrgu mäng EE sk tegelastega.
Just viimasel v eelviimasel geimil mõtlesin, et olen balleriin ja sirutasin spagaadiks jala ette, et päästa pall. Kuid see mulle edu ei toonud.
Esiteks rebestasin reit ja teiseks palli prõntsatas maha. 2:0 minu kahjuks.

esmaspäev, 26. jaanuar 2009

Kas tõesti uus hobbi –suusatamine?

Võiksin öelda, et sellel aastal ma olen suuskadel olnud enam, kui viimase 10 a jooksul kokku. Mis on selle põhjus? Kas tõesti uus tärkav hobbi suusatamise vastu või rutiin jooksmisest ja ujumisest.

Sai taas Pirita velodroomilt suusad laenutatud ja jalga kruvitud. Suusad olid vähe kobedamad, kui seda viimasel 3 korral. Salomoni uisu suusad. Põhi sile ja tundus, et isegi määritud.
Uisu distantsiks kujunes 14 km (4x3,5 km ringi). Aeg 1:14 ja keskmine pulss kellal 175 l/min. Peale igat 3,5 km ringi tegin 2-3 min hingetõmbe pausi. Vastupidiselt eilsele, kus pause tuli ringi jooksul lausa 2 korral teha, oli täna minek kuidagi palju parem.
Hea enesetunne, palju paremad suusad, soe ilm, head sidemed (st, hoidis jalga stabiilsena, mitte ei lasknud suusal omasoodu paremale ja vasakule kalduda) - mida veel tahta.
Treeningkoornus on viimasel nädalal palju kasvanud, pulss kõrgenenud, nii, et homme võtan vabalt ja teeb eiTee päeva.

Nii, et suusad jalga ja kepp lumeseks !

Cheers

kolmapäev, 21. jaanuar 2009

Hommikune äratus ja värske lumi




Tekkis selline kummaline mõte, et läheks enne tööpäeva algust jooksuringile. On hommik ja kell 5.35. Üks silm näeb veel und ja teine tajub ähmaselt ümbritsevat.
Avan välisukse ja vastu vaatab mind suur üllatus – lumi. Just, lumi. Öö jooksul sadanud ca5 cm ja juurde seda tuleb.
Käis peast läbi mõte, et äkki lähen voodi tagasi ja magan veel tunnikese. Kuid see mõte kadus kiiresti. Kui juba nii vara ärgatud, siis ei tohi seda aega raisku lasta minna. Mis hommikul tehtud, see õhtul hooleta !
Positiivne on see, et lumesahk oli lükanud u 1,5 km tee puhtaks. Negatiivne, et 2,5 km oli lükkamata

Ringi pikkuseks tuli 8 km ja keskmine pulss 165. Kas tõesti on vorrm nii halb, või tõstab pulssi esmaspäevane vereloovutus?

Hommikused märksõnad:

1) värske õhk ja vaikus
2) vähe autosi
3) kõrge pulss
4) Peale jooksu hea värske tunne.Ei mingit unisust

esmaspäev, 19. jaanuar 2009

Tegin täna heateo.



Täna tulid vampiiritarid töö juurde. See tähendab seda, käisin verd loovutamas. Viimasest vereloovutamisest on möödas juba pea aasta. Pärast on hea tunne. Tunne , et oled teinud midagi head. See on kõige enesekasupüüdmatu tegevus, mida tavainimene võib ühiskonna hüvanguks teha.
Samas sai teada oma hemoglobiini taseme, mis oli 137. Üllatavalt madal. Parematel aegadel on jäänud see näitaja 150-165 vahele.
Mäletan veel selgelt seda, kui väikse lapsena juhtusin etv-st vaatama saadet doonoritest ja doonorlusest. Mõtlesin, et kui see on kohustuslik teguviis, siis mina teen küll kõik, et mitte nõela alla minna.


Doonorivere uuringud

Enne vereandmist määratakse doonori sõrme otsast võetud veretilgast:
Esmasel doonoril esmane veregrupp ABO-süsteemis ja hemoglobiinisisaldus, korduvdoonoril ainult hemoglobiinisisaldus. Hemoglobiini normväärtuseks on
• naistel 125-165g/l
• meestel 135-180g/l

Esmasel doonoril ja vajadusel ka korduvdoonoril mõõdetakse vererõhku ja pulssi, mille normväärtuseks on:
• vererõhk 100/60-180/120 mmHg
• pulss 50-100 lööki minutis

Tagamaks vere ohutust analüüsitakse iga veredoosi ning vereandmise järgselt tehakse järgnevad analüüsid:
Hepatiit B viiruse pinnaantigeen (HBsAg)
Hepatiit C viiruse antikehad (Anti-HCV)
Hepatiit C viiruse RNA (HCV RNA)
HI-viiruse vastased antikehad (Anti-HIV-1,2) ja antigeen (HIV p24)
HI-viiruse tüüp 1 RNA (HIV-1 RNA)
Süüfilise tekitaja

Doonorivere uuringud teostatakse vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ja Eesti vabariigi seadustele. 2007. aastal astuti doonorivere viirusuuringutes veel üks suur samm edasi ning HIV antigeeni määramine asendati HIV moleku­laarbioloogilise uuringuga - HIV-RNA PCR uuring, mis on tänapäeva viirusdiagnostikas kõige tundlikum ja kõrgtehnoloogilisem meetod. Antud meetodi puhul on aknaperioodi pikkuseks vaid 8–12 päeva. HIV-RNA määramisega tagatakse doonorivere nakkusohutus mak­simaalsel tasemel.

Kõik doonorivere viirusuuringud toimuvad automatiseeritult, kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud firmade toodetud testsüsteeme. Analüüside tulemused liiguvad otse analüsaatoritest Eesti Vereteenistuse Infosüsteemi (EVI). Verekeskusel ei ole võimalik ana­lüüsimata või mittekorras analüüsi tulemustega verekomponente väljastada, kuna seda ei võimalda EVI.

Teised doonorivere uuringud:
Määratakse veregrupp ABO-, Rh- ja Kell- süsteemis ning uuritakse punaliblede vastaste antikehade esinemist.

Kui analüüside tulemused nõuavad järelkontrolli, kutsutakse doonor kordusanalüüsidele. Veredoos, mis ei läbi kõiki uuringuid, hävitatakse.
( allikas : http://www.verekeskus.ee/ )

pühapäev, 18. jaanuar 2009

Jõulu järelmõjud

Kui peale kolmekuningapäeva sai kaalu peale astutud ja seiereid vaadatud, siis paistis, et kaal on katki läinud. Tegelikult oli vastupidi. Peale jõulu söögiorgiaid oli katkiseks pooleks hoopis mina ise. Võiks olla vabalt 10 kilo kergem, siis kannataks juba pikka maad joosta.
Niisiis ei ole valikut, kui uuel aastal uue hooga trenni tegema hakata.
Regulaarne treeninggraafik
Jälgida natukenegi toitumist , (sh juua õhtuti vähem õllesi)


Viimane maratoni mõte oli minna jooksma Stamina aastalõpu maratoni, kuid selleks ei olnud vormi. Kaalusin ja vaagusi, et ei tasu ennast minna tapma vähese vormi ja külma ilmaga. Reaalne oleks olnud läbida 25-30 km ( mitte et ma oleksin eales nii palju jooksnud) ja siis oleksin nädalaid piinelnud ja haavu ravinud.

laupäev, 17. jaanuar 2009

Jooks ja mina


Jooksmisega sai tegeletud täpselt niisama palju, nagu iga teine keskmine Maarjamäe kodanik. Koolis sunniviisiliselt, piitsaga taga ajades oli max distants 2-3 km.

Esimesed vabatahtlikud jooksudistantsid on mäletamistmööda ajast 2002, ja needki hetke emotsioonidest tingituna. Distantsiks võis olla maksimaalselt 4-5 km.

Arvasin, et rohkem ei olegi võimalik joosta. Vähemalt mina ei ole enamaks suuteline.

Aastad möödusid ja aasta 2007 võis olla see, kui sai esimest korda väisatud 10 km järjest. Siis tundus see metsik enese ületamine ja loomalik saavutus. Sellest ajast peale ma olen end vaikselt liikuma sundinud. Siis kui olin hakkanud jooksu juba veidi nautima, tekkis põlvehäda, mis ei kannatanud rohkemat jooksu, kui 5km korraga. Vastasel juhul tekkisid koormusvalud, põlv läks paiste ja muutus siniseks.

2008 alguses jõudsin järeldusele, et viga oli suuresti kinni mu spordijalanõudes, mis olid mind tänuväärselt teeninud juba 4 aastat. Tegin väljamineku ja soetasin endale Adidas Adistar Cusionid. Kohe oli teine tunne ja põlv kannatas juba suuremaid koormusi.

Niisiis soovitus Teile, kes te alustate jooksuga, muretsege endale kõige ennem jooksu “sussid”. Ja nendega tasuks joosta kuni 700 km, siis on jooksuks vaja uued ketsid muretseda.